Lilla smuuti

"Lilla on poiste värv!" On-on:)
Käisin ükskord eriti popil laste sünnipäevapeol, kus serveeritavatel idamaistel toitudel olid juures nimetustega värvilised lipukesed, joogiklaasid märgistatud nunnude erivärviliste kleepsudega ja serveeriti erinevaid ülinämmasid smuutisid (rummiga loomulikult)...aga üheaastaste sünnipäevad ongi rohkem täiskasvanutele orienteeritud nagunii. Laste elevuseks oli kohale toodud tohutu pallimeri. Tšikkide seas oli ka üks väike armas poiss, kelle kätte rabatud palli värvivaliku kohta teatas sünnipäevalapse ema Krõõt: "Lilla on poiste värv!", mille peale kogu seltskond naerda möirgas. Sekund hiljem ütles Krõõt muidugi vabandavalt: "Ups", mis tal endal loomulikult kaasa naermist ei seganud.

See fraas läks kohe pärlite riiulisse ja meenub iga kord, kui kusagil tegemist millegi lillaga.

Lilla smuuti jaoks läheb vaja:
mustikaid
pool banaani
pool pirni
vaniljejogurtit
jääd

Tegemiseks loobi kõik komponendid blenderisse ja pool minutit blenderdamist hiljem on hommikusöök olemas!

4 A-ga hommikusöök

Minu tark ema ütleb, et hommikuti on kehal vaja magusat. Ma pole päris kindel, kas ta mõtles selle all bolšoi torti või läheb puuviljadest saadav suhkur ka arvesse... Oma keha ja isu kuulates ei taha ma hommikul isegi tordilõhna tunda, maitsest rääkimata. Keha on peaaegu sama tark, kui ema, ja mida ta tahab, seda peab ta saama! Tere hommikust koos 4 A-ga ehk apelsin, ananass, aprikoos (talvel kahjuks kuivatatud kujul) ja astelpajumarjad.

Ideaalne kerge hommikusöök näiteks pärast "nälga".

Nälg

Kuna käimas on programm "rannakeha 2013", siis motiveeritult ja teemasse süvenenult meenuvad eelnevate samasuguste programmide raames tehtud trikid. Miks ma ütlen programm ja mitte võistlus, sest võistlemine käib iseendaga. Kellegagi koos iga päev kõhulihaseid võrrelda oleks ilmselt motiveerivam, nii et sooviavaldused võib mulle postkasti saata. Seiklejatel mitte tülitada.

Tegelikkuses ei ole tegu siiski näljaga, vaid kahepäevase puhastava porrulaugudieediga. See on pärit raamatust "Prantslannad ei lähe paksuks" ja töötab võluväel! Mitte nagu need teised "imedieedid", mida reklaamitakse lausetega à la "kaota 5 kg nädalas", aga unustatakse lisada, et selleks peab massi, millest kaotada, olema 200 kg.

Porrulaugukuur kestab kaks päeva. Varu endale mõned porrulaugud ja samaväärne kogus tahtejõudu. Viiluta porrulaugud ja keeda suures koguses vees umbes 20 minutit. Vala vedelik ära (edaspidi kutsume seda viisakalt porrulaugumahlaks), aga mitte kraanikausist alla - seda hakkad hiljem jooma. Kahe järgneva päeva jooksul lürbidki porrulaugumahla ja kui nälg peale tuleb, siis lubad endale väikse portsu keedetud porrulauku, mida võid oliiviõli, sidrunimahla, soola ja pipraga maitsestada. Lihtne!

Tugevat trenni ma ei soovita ette võtta, selleks ei jätku ilmselt piisavalt energiat, aga väike jalutuskäik kummalgi päeval mõjub väga hästi. Teisel päeval võib kerge peavalu rünnata, nii et mõistlik on eelnevalt vastavaid tablette varuda. Lõpuks hakkab porrulauk ikka väga vastu, olgem ausad - nii et kui tunned, et tahtejõud võib su maha jätta, siis loe parem päev lõppenuks ja mine varakult magama (kui juba tablettide varumiseks läks, siis võta und soodustavad  igaks juhuks ka).

Pärast kahte dieedipäeva tunned end imeliselt, keha on puhanud ja tõenäoliselt ka natuke oma massist kaotanud ning hommikusöök maitseb taevalikult! Ühe päeva soovitan toidu valiku ja doseerimisega veel ettevaatlik olla ja pigem kergemaid valikuid teha - seega steigi ja veiniga ära päeva alusta!

Dieedipäevadest üle jäänud porrulaugud võid hiljem näiteks püreesupi tegemiseks ära kasutada.

Milleks ma valmis ei olnud - tõsised sotsiaalsed ahvatlused! Lähiminevikust ei meenu ühtegi täiesti suvalist teisipäeva, isegi mitte ühtegi nädalavahetust, mil oleks uksest ja aknast sadanud erinevaid kutseid lõunale minekust kuni õhtuse veini ja jalgpallini välja. Neile "ei" öelda (ja minu ebaharilikust antisotsiaalsusest jahmunud kodanike aktiivsetele veenmiskõnedele vastuseks seda mitu korda teha) oli VÄGA raske! Kujutan ette, et sama tunne, mis paraneval alkohoolikul... Parem, kui asi seda väärt oleks...

Tšillimajoneesiga kanasalat

Rannakeha 2013 on jätkuvalt eesmärk, aga eeldusel, et hommikul on trenn, õhtul on trenn ja vahepeal sööd puuvilju, võib ühe majoneesikastmega salati endale lubada küll!

Meid, rannakehasid, on kaks ja kahe rannakeha salati jaoks läheb vaja:
2 kanafileed
1 väike punane paprika
1 viil ananassi (pean ikka värsket silmas)
värsket kurki
maisi (suvel vanaema käest saadud, puhastatud ja sügavkülmutatud ning päev enne salati tegemist keedetud on kõige parem:) Kui see liiga utoopilise lahendusena tundub, siis kasuta konserveeritud maisi, aga pese enne plägane säilitusvedelik maha)
jääsalatit (Rooma salatit sinna juurde segada on väga hea, kui see kusagilt kätte saada õnnestub)
majoneesi (soovitan ise teha (munakollane-sinep-sidrunimahl-oliiviõli), aga kui ei viitsi, kasuta poest ostetut)
1 küüslauguküüs
1 tšillipiprakaun (kui kahtlustad end olevat tšillitalumatu, ole doseerimisega esialgu ettevaatlik)
2 spl magusat tšillikastet (see võib küll poest pudeli seest pärit olla:))
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Käitumisjuhend: tee kanafileed laiupidi õhemaks. Pane kergesse marinaadi - lihtne sidruni-küüslaugu-kapparite kombo valgeveiniäädikaga sobib hästi. Küpseta grillpannil ja pane kõrvale oma etteastet ootama.

Sega isetehtud või poemajoneesile juurde küüslauk ja tšilli (kui teed majoneesi ise, siis võid need ingriidiendid ka blenderisse visata - vähem vaeva tükeldamisega), sega juurde tšillikaste ja suts soola.

Laota salatilehed taldrikule, sinna peale oma ilumeele järgi tükeldatud paprika, ananass ja kurk, lisa mais ja sega kergelt läbi. Viiluta kanafileed ja tõsta salatile. Miks on hea nad suts varem valmis grillida ja oodata lasta? Sest soe kanafilee teeb ka salatikastme soojaks ja soe majonees on....tsiteerides ühe noore sõbra häälekat negatiivset arvamuse avaldamist: "iuuuuuuu". Samas, tema on supermodell ja sellistele on ju teadupärast kõik lubatud, eriti teiste kodanike suunalised "iuuuuu"-d, eks. Tagasi salati juurde -  siin on siiski külm kana ja külm majonees tegijad! Kõige lõpuks maitsesta salat soola ja pipraga ning serveeri tšillimajoneesiga.

Karrine lõhesupp

Mairi on mu oma "sul ei ole seal blogis ju mingeid suppe" teemaga tõeliselt üles keeranud! Sportlik huvi ja mõttetöö on täiskäigul - kõik kunagi käigus olnud retseptid ärkavad uuesti ellu. Karrine lõhesupp on pärit titeajast ja seega ema käest õpitud...millesse praeguseks on väike oma touch lisandunud. Nüüd on see koht, kus ma saadan kallistused oma superemale!!!

Nelja inimese õhtuseks lõhesupiks läheb vaja:
300 g lõhet (Kui saad kusagilt kätte terve lõhe ja sellest mingid ribad üle jäävad, siis see on ideaalne koht, kus need ära kasutada. Muul juhul osta lõhe kõhuääri, sest fileed supi peale raisata pole mõtet. Iseasi, kui rahhi üle on.)
1 suuremat sorti porgand
1 sibul
4 küüslauguküünt
1 väiksemat sorti porrulauk
pool fenkolit
poole sidruni riivitud koor
1 tl karrit
1-2 loorberilehte, sõltuvalt nende suurusest
soola ja valget pipart
suts oliiviõli
100 ml kohvikoort

Tee nii: prae kuubikuteks tükeldatud lõhe kuumas õlis ja tõsta siis mõneks ajaks kõrvale oma järge ootama. Pane õlisse poolitatud ja viilutatud sibul, purustatud küüslauk, peenelt ribastatud fenkol ja riivitud porgand, paari minuti pärast ka viilutatud porrulauk. Keera kuumust vähemaks ja lase ingriidientidel kuumas õlis veidi sõbruneda. Vala peale vett nii palju, et seda oleks umbes 5 cm üle köögiviljasegu. Lisa maitseained, keeda umbes 20 minutit ning siis lisa supile lõhekuubikud ja koor. Keeda kergelt segades 4 minutit ja serveeri kohe! Lõhekala ei lähe supi sees tšillides paremaks! Garneeringuks sobib armas väike murututs (pane tilli või rohelist sibulat või basiilikut, mida parajasti leidub) ja loomulikult valge vein!

Uimi, saba ja muud kalast üle jäänut võid pakkuda kassile - see tüüp on lõhna peale nagunii juba ammu kohale kihutanud.

Hommikune puuviljasalat

Miks hommikune? Mu ema ütleb, et puuviljades on väga palju suhkrut ja õhtul ei ole kehale seda vaja. Esiteks on emad väga targad ja teavad, millest nad räägivad, ning teiseks on eesmärgiks rannakeha 2013, seega laupäev ja hommik ja puuviljasalat it is!

Sinna panin:
greipi
õuna
ananassi
banaani
astelpajumarju (mina sain vanaema käest, aga kellel nii toredat vanaema ei ole, siis poest sügavkülmutatud kujul saab ka)

Koori-tükelda-serveeri. Mis nüüd saab? Sööd puuviljad ära, loed ajalehed läbi, teed laupäeva puhul kaubanduskeskuses ühe tiiru ja siis LÄHED TRENNI!

Tommi Grill

Keset rahulikku kolmapäevaõhtust chillbrazili rabas Kaidi mind kirjaga: "Homme lõuna. Kell 2. Tommi Grillis. Lauri tuleb ka." Noogutasin kuulekalt. Hiljem tuli meelde "nõus" ka vastuseks saata. Konkreetne ja küsimusi mitte jättev naiselik organiseerimine - meestel tasuks sellest õppust võtta!

Siinkohal tervitan kõiki hädapätakatest mehi - head naistepäeva ja pange ometi ükskord püksid jalga!!!

Neljapäeval kell 2 maandusime Tommi Grilli. Mõlemad Kaidiga olime kahtlustavate nägudega ja kui üks lõpuks söandas teema üles võtta, siis selgus, et mäletasime seda sööklat aastatetagusest ajast kui vapramate kogunemiskohta pärast öiseid pidustusi. Kas see oli heast tujust või ilusast ilmast, aga tegelikkuses oli pilt hoopis teine! Sööklamõõdu andis Tommi jätkuvalt välja, aga kohal ei olnud ümbruskonna jotad, kes oma naisi häälekalt taga räägivad, vaid samamoodi lõunale tulnud korralikud kontorirotid. Hinnad on seal ülisoodsad ja tellimusest kuni söögi saamiseni läks umbes viis minutit. Päriselt! Ja tegemist ei olnud kiiresti valmis visatava pläustiga nimega "päevapraad".  

 
Mida me sõime? Pardisalatit ja Waldorfi salatit kanaga. Olen paremaid salateid saanud, aga hinna, kiiruse ja mugavuse mõttes...tore amps. Ja siiiiiis....saabus Lauri. Minu hea-tuju-Kaidi kiljus kohe, et nii ilus ilm on ja nii hea tuju on...ja nüüd tahaks veel ühte head siidrit! Klassik nimega "meest sõnast, härga sarvist" ja Lauri saabus kaks minutit hiljem siidritega. Varajane naistepäevaüllatus, või mis?:) Tuju läks veel paremaks, nurrusime oma tunniajase lõuna lõpuni ja pärastine tööpäev oli juba iisibriisi!

 

Mida sellest järeldada? Esiteks - sööklaid (nagu ka midagi muud) ei tohiks hinnata eelarvamuste ega kuulujuttude järgi ning kõik uus tuleb järele proovida, enne kui sõna võtta. Teiseks - kõik mehed ei ole sitapead, mõned oskavad tõesti soove vihjetest välja lugeda. Head naistepäeva!

Seenepüreesupp

Ühel tavalisel kolmapäevasel päeval ründas sõbranna Mairi mind Skype'is küsimusega: "Mida sa eile sõid?"
Mina: "Mis tähenduses? Miks ma nii opakat juttu ajan või?"
Mairi: "Eiiii...mõtlesin, mida lõunaks süüa, aga ideid ei ole praegu..."
Mina: "Vaata, ehk leiad mu blogist midagi?"
Mairi: "Juba vaatasin, aga supiisu on kuidagi ja sul ei olnud seal eriti midagi..."

Väga piinlik lugu! Seega, Mairi - võtan end käsile! Esimene idee on siin - seenepüreesupp.

Vaja läheb:
200 g seeni (mina kasutasin vanaemalt saadud erinevate metsaseente segu)
4 peekoniviilu
1 sibul
2 küüslauguküünt
paar tüümianivart
1 klaas valget veini (klaasi suurus vali südametunnistuse järgi)
400 ml kanapuljongit (kui endal näiteks sügavkülmas varem valmis tehtud kujul ei ole, siis puljongikuubik ajab ka asja ära)
100 ml kohvikoort
soola ja valget pipart
serveerimiseks paar lusikatäit maitsestamata jogurtit ja tüümianilehti

Tee nii:  võta paraja suurusega supipott ja prae seal peekoniviile mõned minutid (õli pole vaja, peekonist endast piisab), tõsta nad hetkeks kõrvale ja viska sinna tükeldatud sibul, küüslauk ja tüümian. Kuumust võiks nüüd natuke vähemaks võtta. Pane juurde seened ja aegajalt segades lase maitsetel umbes 10 minutit sõbruneda. Nüüd keera pliidile kuumust juurde, pane seente juurde tagasi peekonipoisid ja vala potti valge vein. Lase kärakal natuke aurustuda, seejärel lisa puljong. Keeda umbes 10 minutit. Nüüd töötle supp saumikserit või blenderit kasutades püreeks, lisa koor ja tuuni maitset soola ja pipraga. Serveeri tüümianilehekeste ja paari jogurtimummuga, millest saab kokteilitikuga nummid südamekesed joonistada. Ei ole kusagilt kõrva jäänud, kas ja kuidas vein supile sõbraks sobib...aga kui lähtuda mõttest, et kui söögi sees on vein, sobib ta ka sinna kõrvale, siis...mina olen poolt!

Alter Ego

Kui sõpradega väljas õhtusöögil käin, siis reeglina satume mõnda tavalisemat sorti restosse. Millist parajasti eelistada, sõltub enamasti edasistest plaanidest, ehk siis, mis meie trajektoorile hetkel jääb. Ja kui see juhtub olema mõni varasemalt ära proovitud hea menüüga koht, ongi kiirelt ja valutult õhtusöögiplaan olemas.

Kui ootasin külla oma toredat välismaalasest sõpra, kes kergelt gurmaanigeeniga ka, siis otsisin loomulikult mõnda popimat restot, kuhu ta õhtusöögile viia. Mõttetöö, googeldamise ja sõpradele helistamise tulemusena valisin lõpuks välja Kristi soovitatud vahemere köögiga restorani Alter Ego. Mugav asukoht Rotermanni kvartalis, kiire pilk menüü- ja interjöörifotodele ning fakt, et ma ei olnud seal varem käinud - lihtne otsus - minek!

Super valik oli Alter Ego tõesti, esimestest sekunditest lõpuni välja. Armas teenindaja Kätlin võlus mulle esiteks peavalutableti välja (ja ikka koos veega, et seda veiniga alla kulistama ei peaks). Söögi ootamise ajal saabus peakoka tervitus väikse ampsu näol - üliarmas žest, mida sugugi iga resto ei tee, ja maitselt loomulikult ülihea! Pearoogadest valisime kastani kreemsupi ja filee mignoni kuningkrevettidega. Kerge punane vein sinna juurde ja rohkem polnudki õnneks vaja. Mu imearmas kaaslane andis ka sinna loomulikult oma panuse :)

Ilma pikemalt seletamata - emotsioon ja maitseelamus olid mõlemad võrratud, nii et Alter Egosse läheksin iga kell tagasi ja soovitan seda ka kõigile teistele! Suurepärane leid! 

Restoranieelne veinisnäkk

Kell 9 on minu jaoks väga hiline aeg õhtusöögiks! Aga kui juhtub nii, et sõber lihtsalt ei jõua varem Tallinnasse, siis väike väljaminekueelne snäkk veini ja mukkimise kõrvale on kohustuslik. Väike meik, väike lonks, väike amps...siis ootad, kuni sõber party outfitti riietub ning jälle väike lonks ja väike amps.

Sadadest võimalikest kombodest oli seekordne snäkivalik selline:
mozzarellakirsid
chorizo
mustad oliivid
artišokisüdamed õlis (kui kasutad soolvees varianti, siis soovitan enne serveerimist oliiviõli ja erinevate ürtidega maitset tuunida)

Tükelda kõik komponendid snäkiampsude suurusteks ja moodusta suuremale taldrikule kogu oma ilumeelt ja annet mängu pannes kompositsioon. Sool, pipar, oliiviõli ja balsamico kuuluvad ka asja juurde - doseeri isu järgi. Seekord täiendas meil snäkikombot valge vein, aga ilmselt mätšiks punane samamoodi ideaalselt. Mulle mätšib muidugi iga vein igal ajal!