Monday, September 30, 2013

Seenerisotto

Öeldakse, et mehed jäävad igavesti lasteks. Aga miks naised mitte? Oma sisemist last ei tohiks soost hoolimata mitte keegi ära kaotada, sest mis on elu ilma nalja ja naeruta? Nukker oleks. Kõik mu sõbrad on intelligentsed, osavad, edukad ja ilusad inimesed, kes siiski iialgi väiksele koerusele "ei" ei ütle. Selle pärast ma neid armastangi.

Teisel pool meid edukaid, ilusaid ja naljakaid on inimesed, kes ongi reaalselt lapsed - need on need noored poisid, kellega ma preili Kätlini õpetavatest, hoiatavatest ja kurjadest sõnadest hoolimata sõbrustama kipun. Lõpuks pean alati tunnistama, et kõik lõppes sama kiiresti, kui algas, järjekordne 24-aastane ei saa iialgi olla üks minu kümnest lähedasemast inimesest ning tunda kergendust, et kõik läks tegelikult hästi ja Kätlin saab mu üle jälle uhke olla. Aga mis on erinevus kahekümneneljaste ja kolmekümneste vahel? Iseloomuomadusi, nagu emotsionaalsus või impulsiivsus, ei saa vanuse arvele veeretada, need on ja jäävad, parimal juhul õpid neid kontrollima. Mis vanuse ja kogemustega lisandub, on hoolivus, teistega arvestamine ja lubaduste täitmine. Kolmekünesed ei tee trikke, nagu telefonikõnele mitte vastamine ja hiljem mitte tagasi helistamine või kohtumiste kokku leppimine ja sel ajal mitte välja ilmumine ning järgnevatele küsivatele kõnedele ja sms-idele mitte vastamine. Ühe erandiga - kui lõunale kutsud ja seenerisottot teed, on lapsukesed nagu naksti kohal.


Kahe inimese seenerisottoks läheb vaja:
suur peotäis metsaseente segu (mina sain vanaema käest)
veel suurem peotäis kukeseeni
pool sibulat
1 küüsluguküüs
väike tuust värsket tüümiani
100 g riisi
lärakas valget veini
kanapuljongit (kas kontsentraadi või kuubiku kujul, või kui on aega ja tahet, keeda ise)
suts oliiviõli
poole sidruni mahl
soola ja valget pipart
parmesani

Käitu nii:
loobi seened pannile ja prae mõõdukal kuumusel, kuni nad vee välja higistavad. Nüüd lisa oliiviõli, sibul, küüslauk  ja tüümianilehed ning prae mõned minutid, seejärel lisa riis. Ära kuumusega üle pinguta! Me ei taha ju praetud riisi ega praetud sibulat, vaid mõnusalt küpsenud komponente. Kui sibul ja riis tunduvad vaatlusel ilusad ja kergelt läbipaistvad, on aeg kuumust tõsta ja valada hulka vein - ära koonerda, kergelt veinine maitse sobib seentega nagu Kati karuga! Keeda kärakas välja ja hakka vähehaaval puljongit lisama. Sega aegajalt ja vala iga kord puljongit juurde, kui risotto hakkab paksenema (riis on päris janune). Umbes 20 minuti pärast peaks riis pehme ja seega risotto valmis olema. Maitsesta soola ja valge pipraga, vääna sidrunist mahl sekka ning sega pidevalt segades juurde peotäis riivitud paresani.

Serveeri tüümianilehekestega ja kulista kõrvale risottost üle jäänud valget veini. Ja mängi edaspidi ainult omavanustega!

Thursday, September 26, 2013

Kala-krevetikarri

Ma arvasin, et see on päris piinlik, kui sõbranna kingib soolaleivapeoks suure raamitud kollaaži su umbes 8 aasta jooksul kogunenud piinlikest fotodest, see saadetakse kohe ringlusse ja kõik kohalolijad saavad itsitada ja näpuga näidata. Või et see on piinlik, kui sõbranna keset soolaleivapidu kõnet peab ja mind mu äpardunud meessuhete pärast häbiposti paneb. Aga eriti piinlik on see, kui su lõunasöögikaaslane ootamatult teatab, et tal on sinust aastatetaguseid aktifotosid. Autš!

Intensiivsed maitsed ja klaas veini on õnneks suurepärased piinlikkusetapjad. 


Ingriidiendid umbes kolmele suure või neljale väikse isuga kodanikule:
200 g valget kala
200 g krevette
purk kookospiima
pool purki purustatud tomateid
1 väike punane sibul
1 tšillikaun (minul oli vanaema käest saadud ülitugev tšilli - kui kasutad poest ostetut, siis pane kaks)
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 suuremat sorti küüslauguküüs
väike tuust koriandrivarsi (lehed jäta serveerimiseks)
kahest laimist välja pigistatud mahl
suts sidrunheinapulbrit (või jända värske sidrunheinaga, kui viitsid)
lärakas kalakastet
teine lärakas sojakastet

Serveerimiseks:
200 g pruuni riisi
suts soola
peotäis maapähkleid
väiksem peotäis seesamiseemneid
seesamiõli
koriandrilehti
värsket tšillit
laimisektoreid

Käitumisõpetus: loobi blenderisse sibul, tšilli, ingver, küüslauk ja koriandrivarred ning töötle kõik ilusaks ühtlaseks pastaks. Kalla see pannile õlisse, lase maitsetel veidi aega kergelt segades elavduda ning lisa siis kõik ülejäänud maitseained,  purustatud tomatid ja kookospiim. Lase umbes 20 minutit vaiksel tulel keeda. Samal ajal pane riis keema ning teisele pannile pähklid ja seemned röstima. Kui need on ilusad pruunitriibulised, maisesta seesamiõliga ja lükka eest ära kuni serveerimiseni. Nüüd mine tagasi karri juurde - proovi, kas kõiki maitseid on piisavalt tunda ja tuuni, kui vaja. Keera kuumust veidi juurde ja lisa sinna tükeldatud kalafilee.Umbes minuti pärast lisa karrisse ka krevetid ja kolm minutit hiljem oled valmis serveerima. Paku kõrvale klaas veini ja tee klõks piinlike hetkede ja nende üle naermise terviseks!

Monday, September 23, 2013

Pasta carbonara

Isegi, kui endal sel alal kogemusi ei ole, on kõik kindlasti kuulnud õudusjutte teise inimese telefonis nuuskimise teemal. Kuulsin just lugu, kuidas üks tuttav meesterahvas unustas oma telefoni sõbranna juurde ning viimane ei raisanud väärtuslikku aega kuni telefonile järele tullakse ja korraldas seal põhjaliku uurimustöö. Läheb veel paremaks - seesama õnnetu telefonivägistamise ohvriks langenu tahtis sõbrale korraliku kirumise- ja kaebekontserdi korraldada, kuid kaastundepai asemel sai vastuseks, et see kodanik loeb korra kuus kõik oma naise sõnumid üle. Mu ainuke vastus nende lugude peale oli ohjeldamatu parastav naer. Uued aifõunid kõigile!!!

Et idioodi- ja nuuskurikindla telefoni jaoks kiiremini raha koguda, võiks söögi arvelt kokku hoida ja õhtusöögiks endale väikse tagasihoidliku pasta carbonara teha.
Retsept on pärit raamatust "Culinaria Italy", nii et vaielda ei ole mõtet.


Kahe inimese õhtusöögiks läheb vaja:
100 g spagette
oliiviõli
4 peekoniviilu
1 küüslauguküüs
2 munakollast
väike lärakas kohvikoort
riivitud parmesani
soola ja pipart
serveerimiseks veel veidi parmesani ja peterselli

Käitumisõpetus:
keeda pasta soolaga maitsestatud vees. Samal ajal tükelda peekon ja prae seda oliiviõlis koos küüslauguküünega. Kui peekon on pruun ja krõbe, kougi küüslauguküüs välja. Valmis pasta lisa peekoni juurde pannile, sega korralikult ja keera pliit kinni. Sega kausis munakollased, koor ja parmesan ning vala saadud segu ettevaatlikult pasta hulka. Maitsesta musta pipraga, puista peale parmesani ja peterselli ning söö kohe ära!

Minu isa teeb imehead pasta carbonarat - mehed, tehke järele, selle asemel, et oma naiste telefonides surfida!


Sunday, September 22, 2013

Pohmellilõuna

Ma elan nüüd jälle oma vanas kodus. Uues kodus selles mõttes, et sisustan, dekoreerin ja tuunin, annan oma kodule oma touchi. Kõik on lumivalge, aga selline armas ja minimalistlik, mitte perversne, nagu fäänsis restoranis või juhmistav, nagu hullumajas. Nagu ikka, tuleb sellist sündmust suure peoga tähistada. Teistmoodi lähenemiseks tegin tavapärase "viin-mahlaga-krõpsud-dipikastmega-peo" asemel soolaleiva-brunchi. Ennast ja oma sõpru teades lõppes pidu päevasest kokteilijoomisest ellu jäänud väikse vapra seltskonnaga õhtuse veinide degusteerimise ja tantsuklubisse minekuga, seega järgmise päeva kosutav pohmellilõuna oli ko-hus-tus-lik!


Väsinud inimeste kiireks lõunaks läheb vaja:
600 g veisehakkliha
oliiviõli
suts tomatimahla
1 väike sibul
1 küüslauguküüs
1 suur tšillikaun
2 tomatit
suts soola
pakk nachosid
kuhi riivjuustu

Instruktsioonid:
kõigepealt paku endale soola ja pipraga maitsestatud tomatimahla. Teine variant on aedviljamahl, mis maitseb nagu seljanka, nii et seda tuleb juua, hoides samal ajal nina kinni, et lõhn öökima ei ajaks. Pohmelliga konnade lahti laskmine ei ole enam moes. Vala pannile oliiviõli ja prae seal hakkliha ilusti pruuniks. Samal ajal loobi blenderisse sibul, küüslauk, tšilli, vala juurde veidi tomatimahla ja tee toredaks püreeks. Võid ained ka väikesteks tükkideks hakkida, aga pohmelliga soovin selleks edu ja viitsimist! Tomatid jõuad ka hakkliha küpsemise ajal kuubikuteks tükeldada. Pruunistatud hakkliha, maitsesta Fajita maitseainesegu ja soolaga, vala juurde tomatipasta, tomatikuubikud ja sega veidi. Võta mõni tore ahjuvorm ja pane sinna pool pakki nachosid, peale pool hakklihasegust ja riivjuustust. Tee samadest asjadest teine korrus peale ja küpseta ahjus 200 kraadi juures, kuni juust on sulanud. Serveeri guacamole ja tomatimahlaga sõpradega telkari ees kokasaateid vaadates.

P.S. Ma olen nüüd sildistatud "I kiss better that I cook", aga sildi teisele poole kirjutasid tüdrukud: "...võib vastu vaielda või siis...sa teed superhästi süüa ja suudled fantastiliselt" :)

Tuesday, September 17, 2013

Caesari salat

Kätlin rääkis ühe loo - puhas kuld. Tema sõber oli kord telefonis numbriga veidi mööda pannud ja sattus kogemata ühe meesterahva otsa, kes vabandavale "eksisin numbriga" vastas roppude sõnade laviini ja korraliku sõimuga. Sõber salvestas numbri oma telefoni "Sitapea" nime alla ja iga kord, kui tunneb, et ei oska oma kurvastust, viha või muid negatiivseid emotsioone kuhugi panna, siis helistab kodanik Sitapeale ja röögib talle oma emotsioonide lahtumiseks telefoni: "Sitapeaaaaaaa!!!". Kätlin soovitas mul samasugune inimene leida, kelle peal oma viha välja elada.

Teine samalaadne klassik on tüütud tüübid, kellele jokkis peaga oled kogemata oma numbri andnud, või kes lihtsalt hilisemal vaatlusel jobuks osutuvad, salvestada oma telefoni "Ära vasta" nime alla.

Kolmas klassik on Caesari salat.


Kastmeks läheb vaja:
1 munakollane
1 tl Dijoni sinepit
pool küüslauguküünt
2 anšoovisefileed (kui kardad, et lõpptulemus liiga kalaselt maitseb, jäta need välja)
poole sidruni mahl
veidi riivitud parmesani
oliiviõli
paar lusikatäit maitsestamata jogurtit
soola ja pipart

Salatiks läheb vaja:
rooma salatit
parmesani
krutoone (tükelda mõni tore Itaalia sai kuubikuteks ja küpseta ahjus krõbedaks)
kanafileed
soola ja pipart
suitsutatud paprika pulbrit
oliiviõli

Käitumisõpetus:
loobi kastmeained samas järjekorras blenderisse, viimasena lisa parajalt mõnusa konsistentsi saamiseks aeglaselt sobivas koguses oliiviõli. Maitsestamata jogurt on kõige lõpus kastme maitselt kergemaks tegemiseks. Maitse ja kui vaja, lisa veidi soola ja pipart (aga võib ka mitte vaja olla, sest parmesan ja anšoovised on juba isegi soolased). Nüüd tegele kanapoisiga - pläkerda maitseainetega kokku, vaata, et ta igalt poolt suitsupaprikapulbri, soola ja pipraga kaetud oleks ja pane keskmisel kuumusel oliiviõlisse praadima. Salati jaoks rebi rooma salatist tükid, tee parmesanist juurviljakoorijaga laastud, sega juurde krutoonid ja salatikaste. Viiluta kana, tõsta salatile ja söö kõik kohe ära!

Friday, September 13, 2013

Pelmeenid kukeseenekastmes

Nüüd tuleb üks hoiatav lugu. Enamik noortest vallalistest meestest kodus süüa teha ei oska ja/või ei viitsi, äärmisel juhul leidub nende külmkapis pelmeene ja kalapulki - miks mitte, iisibriisi, pole erilist kokandustalenti vajagi (enamik neist eitab seda, aga tegelikult on noortel ja vallalistel tšikkidel täpselt sama seis). Üks noor ilus mees (kutsume teda hellitlevalt Bobiks) otsustas endale ükskord öösel juua täis peaga hakata pelmeene keetma ja leidis, et samal ajal paariks minutiks külg maha visata oleks päris chill. Kodanik Bob ärkas paar tundi hiljem suitsust sinises toas. Positiivne on see, et ta üldse ärkas, taipas loomulikult kohe aknad lahti teha ja kõik lõppes hästi - ta on jätkuvalt täie tervise juures olev ilus noor mees. Negatiivne on see, et süüa ei saanud.


Pelmeenitaignaks läheb vaja:
1 muna
suts vett
väiksem suts oliiviõli
jahu
soola

Täidiseks läheb vaja:
veisehakkliha
sibulat
küüslauku
suts vett
väiksem suts valget veini
soola ja musta pipart

Kastmeks läheb vaja:
peotäis kukeseeni
küüslauku
soola
väike võikuubik
lärakas valget veini
kohvikoort

Instruktsioonid:
kõigepealt tee valmis taigen. Selleks sega muna vee ja oliiviõliga, maitsesta soolaga ja hakka juurde lisama jahu, kuni oled saanud sobiva konsistentsi. Järgmisena tee täidis - sega hakkliha imepeeneks tükeldatud sibula ja küüslauguga, maitsesta soola ja pipraga ning lisa veidi vett ja veini (nii tekib pärast pelmeeni sisse tore puljong). Rulli taigen lauale lahti (mina kasutasin tühja veinipudelit, aga kellel on, võib taignarulli kasutada. Kuigi ma ei usu, et kellelgi on) ja hakka väikest klaasi abivahendina kasutades pelmeene vormima - täidis taignale, teine pool peale ja klaasi abil teed ilusad poolkuud. See võib veidi aega võtta, nii et parem pane vahepeal mingi chill muusika mängima.

Nüüd hakkab lõpptulemus juba paistma - loobi kukeseened pannile, veidi küüslauku lisaks ja lase seentel vesi välja higistada. Lisa või ja prae veel veidi, siis vala neile peale lärakas veini ja lase kärakal aurustuda. Keera kuumus madalamaks, lisa kohvikoor, maitsesta soolaga ja lase aegajalt segades kastmel veidi pakseneda. Samal ajal keeda pelmeenid - keeduvette lisa veidi soola, loorberileht ja puljongikontsentraati või -kuubik.

Serveerimiseks tõsta veidi kukeseenekastet pelmeenidele, maitsesta musta pipraga ja kaunista koriandrilehtedega. Väga chill.

P.S. Öösel jokkis peaga seda ette võtta ei maksa.

Thursday, September 12, 2013

Pastasalat hiidkrevettidega

Mida teha, kui su lõunasöögikaaslane ootamatult lunch date'i canceldab (ilus eesti keel:))? Röögid jälle ilusas eesti keeles "fakk", lähed Hesburgerisse ja närid lõunaks košmaarburgerit koos viha- ja kibestumustablettidega? Vale vastus! Vaatad positiivsest küljest - hea, et kodus ilusas kleidis suurt lõunasööki kavandama ei hakanud ja teed iseendale kiirlõuna olemasolevatest vahenditest.


Väikse pastasalati jaoks läheb vaja:
50 pastat
mõned hiidkrevetid
tuust rooma salatit
tuust rukolat
parmesani
pool punast tšillit
paar teelusikatäit pestot
suts oliiviõli
soola ja pipart

Tee nii:
kõigepealt keeda pasta. Valmis pastale sega juurde pesto ja jäta jahtuma, kuni muude asjadega tegeled. Pasta keemise ajal jõuad ühele meilile vastata, tšillit viilutada, parmesanist laastud teha, pesto kapist välja koukida, rooma salati ja rukola tükkideks rebida ning hiidkrevetid pannile visata. Prae neid minut aega kummaltki poolt ja sega kõigi ülejäänud ingridientidega kokku. Maitsesta soola ja pipraga ning söö kohe ära.

Kui oleks teadnud, et nii nämma välja tuleb, oleks katuseparandajale ka pakkunud.

Tuesday, September 10, 2013

Idamaine nuudlisalat

Kui terve päev kodus töötades eriti lainele satun, võib lõunasöök täiesti vabalt meelest minna. Meenub alles siis, kui nälg hakkab töötegemist segama. Piinlik lugu. Sel puhul läheb käiku külmkapi sisu ja sellest võimalikult kiiresti tehtav väike rõõmus lunch. Nädalavahetuse sushipeost kappi jäänud kala ja krevetid sobivad ideaalselt.


Kahe toreda salati jaoks läheb vaja:
100 g riisinuudleid
100 g värsket lõhet
200 g hiidkrevette soolvees (tavalised väiksed krevetid ja mõlemad ka toorel kujul sobivad, aga soolvees variandiga läheb kõige vähem aega ja sebimist)
1 suuremat sorti küüslauguküüs
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 punane tšillikaun 
suts oliiviõli
1 spl kalakastet
1 spl sojakastet
2 spl magusat tšillikastet
ühe laimi mahl

Serveerimiseks:
seesamiseemneid
maapähkleid (ilma soola ja muu sodiga töötlemata kujul)
suts seesamiõli
koriandrilehti

Käitumisõpetus: pane kõigepealt pannile seemned ja pähklid, peale veidi seesamiõli, lase aegajalt segades kergelt pruunitriibuliseks küpseda ja tõsta kõrvale serveerimist ootama. Vahepeal jõuad kiiresti vett keeta ja selle kaussi riisinuudlitele valada. Jäta nad taldriku või kaane alla umbes viieks minutiks seisma. Nüüd vala pannile õli ja loobi sinna viilutatud küüslauk, ingver ja tšilli, umbes minuti pärast ka tükeldatud kala (tee kuubikud või ribad või kui huvi on, siis oravakujud, nii nagu endale kõige rohkem meeldib) ja krevetid. Lisa kastmeained, seejärel riisinuudlid, sega kergelt ja lase veidi jahtuda. Tõsta kaussi, serveeri seesamiseemnete, maapähklite ja koriandrilehtedega.

Mis nüüd edasi saab? Siesta? Ei, tagasi moodi tegema:)