Tuesday, April 29, 2014

Pardisännu

Kes vaatas täna ETV-s saadet "Vabariigi kodanikud"? Teemaks oli Riigikogus algatatud arutlus, kas seadustada samasooliste inimeste kooselu. Kuigi ma tavaliselt telesaateid vaatamise asemel kuulan (jah, mina olengi multitaskingu kunn - samaaegselt telefonivestlust pidada ja telesaadet jälgida või kirja trükkida, tehke järele!), lendas seekord küll töö nurka ja vaatasin nii emotsionaalselt, et oleks tahtnud ühel hetkel naerda, teisel nutta ning kolmandal roppude sõnade saatel teleka ees rusikatega vehkida. Kes ei näinud, soovitan vaadata: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=148428

Mina olen üks väga vanamoeline tüdruk. Ootan pikisilmi kodus endale kaasavara kududes ja heegeldades, millal pimekohtingu formaadis abielluda saaksin, ehk millal mõni meeskodanik piisava hulga kaamelite, vaipade ja pardikarjaga lagedale tuleks, et isa oleks nõus mind ära andma. Sest armastusabielu on mõistetamatu, lihtsalt kooselu utoopiline ning samasooliste puhul mõlemad lihtsalt perverssed? Tõsiselt?!? Aastal 2014?
Kuigi pardikarja vastu poleks ilmselt mul ega mu isal mitte midagi!


Kahe sännu jaoks läheb vaja:
1 pardifilee
2 viilu musta leiba (mina valisin seemnetega käsitööleiva - reklaami ei tee, igaüks sööb seda, mis maitseb). Kui tahad, viitsid ja oskad - tee ise. Mulle ei meeldi küpsetamisega jännata.
erinevaid salatilehti - rooma salati ja peedilehtede kombo sobib imehästi
1 paprika
oliiviõli
balsamicot
soola ja pipart

Käitu nii: esiteks pane ahi kõrgele kuumusele grillrežiimile sooja. Lõika paprika pooleks, kraabi sisu välja ja pane ahju grillima. Nüüd saad pardiga tegeleda - tee filee nahaga poolele sisselõiked, see aitab rasval välja sulada. Maitsesta fileed soola ja pipraga ning pane pannile keskmisele kuumusele praadima. Õli pole vaja, pardi enda seest tuleb piisavalt palju rasva. Prae pardifileed umbes minuti tagant keerates kokku 5-6 minutit. Selle ajaga peaksid saama keskelt õrnalt roosa pardi. Kui paprika hakkab kergelt mustatriibuliseks tõmbuma, võta see ahjust välja ja pane kilekotti, nii tuleb hiljem koor lihtsamalt maha. Peened kokandusväljaanded soovitavad grillitud paprika kaussi panna ja toidukilega katta, aga kui just sama kaussi hiljem ei kasuta, ei näe ma lisaküürimisel mõtet. Nüüd võta ette leib - lõika sellest kaks üsna jämedat viilu ja grilli ahjus mõlemalt poolt natuke krõbedamaks. Hoia silm peal, sest kergelt krõbedast musta ja suitsevani läheb kiiresti! Ahjust tulnud leivaviiludele piserda oliiviõli. Vahepeal peaks part olema valmis saanud, nii et tõsta filee pannilt ja lase sel mõned minutid rahuneda. Sel ajal tiri paprikalt koor maha ja tee see veidi väiksemateks tükkideks. Lõika pardifilee viiludeks, rebi rooma salat eraldi lehtedeks ja saadki hakata sännut kokku panema! Laota leivale rooma salati ja peedilehed, nende peale grillitud paprika ning kõige peale pardifilee viilud. Puista peale veel peedilehti, soola ja pipart ning maitse huvides tee juurde mõned oliiviõli- ja balsamicotäpid.

Sunday, April 27, 2014

Tursk kartulisalati ja karulaugumajoneesiga

Kuulsin hiljuti ühest toredast projektist, mille sisuks on vanad klassikalised lastelaulud uues kuues. Tegelikult ei kuulnud ma sellest juhuslikult, vaid üks projekti autoritest tegi häälekalt reklaami. Kuigi ma ilmselt ei ole otsene sihtgrupp, on see minu meelest väga tore ettevõtmine. Kes ei tahaks kuuda, kuidas Luisa Värk, Teele Viira või Karl-Erik Taukar "Mina oma Muriga" või "Kati karu" laulab, eks? Samas on  see minu arvates pigem nišitoode ja kui lastelaulude fännid välja arvata, suunatud eelkõige viimastel aastatel välja ilmunud noorte staarikeste austajatele. Minuvanused kiljuks vaimustusest, kui näiteks Erich Kriger "mina olen Ott..." laulaks! Viimane ei ole järjekordne näide minu absurdsetest ideedest - rääkisin sõbrannale, kes mõttest Erich Kriegerit või Marju Kuuti lastelaule laulmas kuuldes samamöödi pöördesse läks! Aga kõigile samaaegselt ei saagi meeldida. Minuvanused ja lastetud inimesed tõenäoliselt pileteid ega plaate ostma ei torma, aga ettevõtmine iseenesest on väga armas, nii et kel on väikesed lapsed või on ise Luisadest ja Taukaritest võlutud - andke tuled! Ürituse kohta lähemalt vaata siit: https://www.facebook.com/events/691773804214936/?fref=ts

Ma olin väiksena suur Entel-Tenteli fänn, kõik laulud olid peas! Kuna väikese inimesena õpitud asjad niisama lihtsalt ei unune ja olen sellest üritusest viimasel ajal paljude oma sõpradega rääkinud, siis meenuvad kummalisel kombel vastavatesse situatsioonidesse sobivad laulud täpselt õigel ajal. Tühja kõhuga on mu põhilugu see konna ja kure oma, just see koht, kus tuleb mängu kurg, kellel on kõht tühi ja meel kurb :) https://www.youtube.com/watch?v=cI8OlWab7Fs

Ülikiirelt tehtav söök on sel puhul ainuõige lähenemine.


Kartulisalati ja karulaugumajoneesiga tursafilee jaoks läheb vaja:
tursafileed
beebikartuleid
vutimune
värskeid soolakurke - loomulikult Salme käest. Ta on minu lemmik müügiinimene, kes müüb Keskturul kurke - ühe-, kolme- ja seitsme päeva omi. Kui esimest korda tema juurde sattusin, ütles ta sissejuhatuseks, et enne ta mulle midagi ei müü, kui olen kõiki erinevaid variante proovinud! Mõni teine mutt müüb kurke euro või paar odavamalt, aga see kohustusliku degustatsiooniga müük mulle väga meeldib, nii et lähen ikkagi alati Salme juurde! Soovitan! Ta asub esimese sisemise osa keskel, umbes seal, kus pähkliputka on.
rooma salatit
rohelist sibulat
tilli
väike võikuubik
soola ja pipart
2 munakollast
poole sidruni mahl
oliiviõli
väike tuust karulauku

Käitu nii: kõigepealt tee valmis karulaugumajonees - selleks vispelda kokku munakollased, sidunimahl ja lisa vaikselt oliiviõli, kuni oled saanud mõnusa kreemja konsistentsi. Sega juurde tükeldatud karulauk ja maitsesta soolaga. Kui majoneesi blenderis teed, siis on viimasega veidi lihtsam - loobi karulaugulehed lihtsalt blenderisse ja lase sel oma töö teha.

Keeda beebikartuleid 12 ja vutimune poolteist minutit. Prae tursafileed keskmisel kuumusel või sees umbes minut kummaltki poolt ja maitsesta kergelt soolaga. Serveerimiseks laota taldrikule rooma salati lehed, sinna peale kalafilee, mille ümber laota poolitatud soolakurgid, beebikartulid ja vutimunad. Puista peale rohelist sibulat ja tilli, maitsesta soola ja pipra ning karulaugumajoneesiga.

Muusikasoovitus on "Kalakesed" - youtube'ist ma ei leidnud, aga katkendit saab kuulata siit: http://muusika24.ee/Muusika/album/Entel-tentel-trika-trei

Saturday, April 26, 2014

Pardisalat

Vana tõde on, et kohalikud ei ole oma linna vaatamisväärsustega absoluutselt kursis. Mis on minu meelest täiesti loogiline - miks peaks turisti tegema kohas, kus sa suurema osa ajast töötad, teise poole magad ja mõnikord harva jõuad restorani või veinikasse? Ma ei tea ei enda ega sõprade puhul ühtegi juhust, kui keegi oleks nädalavahetust vanalinnas jalutades veetnud! Aga lõpuks, pärast kümmet aastat siin elamist, olen ma tänu oma turistist sõbrale Tallinna vanalinna täiesti selgeks saanud! Jalutasime suuremad populaarsed ja väiksemad natuke kahtlased tänavad kõik läbi, minu tingimusel, et see tuleb ühildada minu tööga (detaile võin huvilistele jagada meili või telefoni teel :))

Vanalinna ühe väikse tänava lõpust leidsime veinimuuseumi, täpse nimega Eesti Joogikultuuri Muuseum. Sadasime sisse ja esimesest hetkest alates olime mõlemad täiesti võlutud! Juba sealne aura on kuidagi maagiline, nagu oleks sisenenud mingisse teise, võlumaailma. Ees ei oodanud meid igavleva näoga klinditeenindaja "tehke kiiresti, saan Facebooki tagasi minna" olekuga, vaid armas tütarlaps, kes esiteks pakkus veini (minu meelest toimib alati ja igal pool "vein kätte, siis vaatame edasi" lähenemine kõige paremini!) ning edasi rääkis põhjalikult, ja meie läbisegi loobitud küsimustest häirimata, selle koha ajaloost, asutajatest ja praegusel kujul tegutsemisest. Ekskursioon ja erinevate veinide degusteerimine käis kogu protsessi juurde. Edasi läheb vaatab igaüks ise ja ostab veini ka kaasa! Koht, mis minu ja mu sõbra jalust niitis, on see: http://www.matiesen.ee/

Roosa vein on kevade alguse kohustuslik osa ja sobib terrassihooaja avamise juurde ideaalselt. Veinimuuseumis saada olev roosa vein on kaugel nendest kaubanduskeskuste omadest, mida vähemalt mina kevadeti jooma olen harjunud. Ei taha kellegi esmaemotsiooni kallutada ja ma pole just veiniteadlane ka, nii et jällegi - igaüks läheb vaatab ja maitseb ise!

Roosa veini parim sõber on part!


Kahe pardifileesalati jaoks läheb vaja:
2 pardifileed
peotäis erinevaid salatilehti
4 redist
mõned minisparglid
väike võikuubik
1 granaatõuna mahl ja seemned
mõned vaarikad
oliiviõli
balsamicot
soola ja pipart

Käitu nii: tee pardifileede nahaga pooltele sisselõiked ja pane nad, nahaga pool all, pannile keskmisele kuumusele küpsema. Õli ei ole vaja panna, sest part ise higistab päris palju rasva välja. Prae kummaltki poolt umbes 3 minutit. Samal ajal kuumuta teisel pannil või, lisa sinna sparglid, pooleteist minuti pärast poolitatud redised ning umbes kümne sekundi pärast võta segu kiiresti tulelt ära. Ma tean, võis kuumutatud redis kõlab nagu keedetud porgand, mitte just kõige apetiitsemalt, aga on tegelikult ülihea, soovitan proovida! Valmis pardifileed tõsta mõneks ajaks rahunema. Samal ajal saad kokku segada salatilehtedest, sparglist ja redistest salati. Sinna peale tõsta viilutatud pardifilee ja vala üle kastmega - selleks sega kokku püreestatud vaarikad, granaatõunamahl, balsamico ja oliiviõli. Vaarikate kogusega ole kergelt ettevaatlik ja pane pigem vähem, kui rohkem - see ei ole dessert, vaarikas on vaid õrna maitse andmiseks! Maitsesta salat soola ja pipraga ning puista peale granaatõunaseemned. Kõrvale sobib loomulikult roosa vein!

Friday, April 25, 2014

Kartuli-sparglisalat

Mu ema rääkis hiljuti toitumispäevikust ja küsis, mida ma sellest arvan. Tegin esiteks häälekalt maha - tüütu toksimine ja nagunii adekvaatseid tulemusi ei anna - aga siis hakkasin ise põhjalikumalt uurima ning pidin järjekordselt oma sõnu sööma, nagu ikka. Kõigi päeva jooksul söödud ja joodud ainete grammipealt sisestamine on tõesti tüütu, aga programmis saadaval olev "määra kogus pildilt" abivahend lihtsustab seda oluliselt. Väga informatiivne oli ka - näiteks sain teada, et oma vanuse, pikkuse ja füüsilise aktiivsuse juures olen peaaegu grammipealt ideaalkaalus, kuigi ise pean end pigem jämedaks. Tõsiselt rabatud olin sellest, et enda arvates toitun suhteliselt normaalselt ja tervislikult, aga toitumispäeviku tulemuste järgi väga valesti! Näiteks ei saanud ma ühelgi päeval soovituslikku kaloraaži täis, tarbisin süsivesikuid ohtlikult vähe ja rasvu liiga palju! Kas see tähendab, et pean oliiviõli, avokaadod ja pähklid maha jätma?!

Võtsin kogu saadud info teadmiseks, aga pärast kolmandat päeva jätsin hoopis toitumispäeviku maha ja toitun edaspidi ilmselt samamoodi edasi - isule, hooajale ja poest saadaolevale vastavalt. Aprillikuus beebikartuli-sparglisalatit süüa kõlab minu jaoks ideaalilähedaselt :)


Vaja läheb:
beebikartuleid
minispargleid
vutimune
rukolat
tilli
väike võikuubik
oliiviõli
sinepit
sidrunimahla
soola ja pipart

Käitu nii: keeda beebikartuleid 5 minutit ja seejärel prae või sees koos spargliga veel mõned minutid. Samal ajal keeda vutimunad - pakendil on kirjas 2-3 minutit, mina keetsin veidi alla kahe ja tundus, et palju sai, seega arvan, et minutist piisab. Kastmeks sega kokku oliiviõli, sinep ja sidrunimahl. Laota kõik komponendid taldrikule, sega juurde rukola ja till. Vala salat üle kastmega ning maitsesta soola ja pipraga.

Reklaami ega kommentaaride eet mulle ei maksta, samuti ei tasu minu personaalset arvamust üleüldise tõe pähe võtta, igaühe toitumine ja trennihuvi on ilmselgelt tema enda asi. Aga toitumispäevikuga soovitav tutvuda - selle leiab siit: http://tap.nutridata.ee/

Monday, April 21, 2014

Väike värske salat

Ma olen viimasel ajal oma meessõpradega väga palju rääkinud teemal "miks mehed petavad ja miks naised petavad". Selle üle arutledes on kulunud tohutult tunde, veini ja emotsioone, mõned järeldused, aga mitte ühtegi vastust. Nii et aitab sellest teemast, igaühe suhe on tegelikult tema enda asi ja igaüks teab ise, kuidas oma elu korraldada. Kuigi nii iseenda kogemused kui ümberringi toimuv tahab järjekindlalt vastupidist tõestada, olen ma tegelikult ikkagi Bambi ja usun, et kõik mehed ei ole litsid ja joodikud. Ma pole enda oma lihtsalt veel üles leidnud :)

Samamoodi ei ole kõigi meeste jaoks taimetoit välistatud. Katsetasin pühapäeval ühe sõbra peal.


Kahe väikse värske salati jaoks läheb vaja:
1 väike suvikõrvits
peotäis kirsstomateid
teine peotäis maasikaid
100 g fetajuustu
tuust rukolat
mõned basiilikulehed
röstitud mandlilaaste
oliiviõli
balsamicot
sidrunimahla
soola ja pipart

Tegemiseks pole ei annet ega teadust vaja:
tee suvikõrvitsast juurviljakoorijaga ribad, tükelda tomatid, maasikad ja juust, sega kokku rukola ja basiilikuga, maitsesta oliiviõli, balsamico, sidrunimahla, soola ja pipraga ning puista peale mandlilaastud Voilà!
Salati juurde sobib külm roosa vein nagu Karu Kati kaissu :)

Sunday, April 20, 2014

Karulaugupestopappardelle

Enamike eestlaste lemmikaasttaaeg on suvi. Saab rannas päikest võtta ja õlut juua. Saab aias grillida ja õlut juua. Saab pärast puhkust "fuck work" Facebooki kirjutada ja kui meelde tuleb, et ülemus ka ilmselt nägi, saab õhtul lohutuseks jälle õlut juua. Mõnus ju.

Suvepulmad on ka ääretult populaarsed. Olen nõus, mulle ka meeldib ilmaga-on-vedanud-pulmades teiste kulul piiramatult õgida ja šampi kulistada ning lühikeses kleidis hommikuni tantsida. Pikka kleiti ja ülikonda pressitud õnnelik paar vaevalt sedasama vaimustust jagab, kui lauspäikse käes higistades fotograafile sajandat häppifeissi teeb. Aga ilu nimel peabki kannatama ja pärast on "meie imeilus päikseline päev" nimeliste fotode näol, millega teiste ees eputada.

Mulle meeldib kevad suvest oluliselt rohkem. See, kui väljas on juba soe, aga mitte veel rõvedalt palav. Kui saab vabalt hommikul kell 8 jooksma minna, sest nii valge on, et ei pea pimeduse varjus ringi kakerdavaid retsidiviste kartma. Kui saab veel õhtul kell 9 loomuliku valguse taustal toidupilte teha. Kui saab turult juba toredaid kevadisi asju nagu karulauk või maasikad (ja mul on üsna ükskõik, et need Eesti omad ei ole).

Kevadlilled on samuti mu lemmikud. Okei, kuhja valgete rooside vastu ei saa siiski miski, aga kevadlilled on nimekirjas järgmised. Kuna mul on sünnipäev talvel ja teadupärast vallalised naised muudel tähtpäevadel ega sigaduste eest kompensatsiooniks lilli ei saa, siis ostan endale tavaliselt märtsikellukesi, hüatsinte ja tulpe ise...kuni paar päeva tagasi mulle kulleriga tohutu tuust valgeid tulpe saadeti! Ilmselgelt olin üllatusest rabatud ja pööraselt rõõmus! Žesti autor ei olnud mitte salajane austaja, vaid hea sõber, kes lisaks oma muudele voorustele jagab ka mu vaimustust hea söögi ja veini osas. Vastastikku saadame toidupilte ka. Nunnu, eks:) Mina saatsin viimati karulaugupestopappardelle oma.


Karulaugupesto jaoks läheb vaja:
tuust karulauku
kooritud mandleid või mandlilaaste (mulle tundus, et mandlite magus maitse võiks intensiivse karulauguga sobida) - kas eelnevalt röstitud või mitte, kuidas endale meeldib. Mulle meeldis esimene variant.
Parmesani juustu
küüslauku
oliiviõli
soola

Tegemisõpetus piirdub kõigi koostisosade blenderisse loopimisega, ülejäänu teeb juba blender ise. Paraja konsistentsi saamiseks ilma liiga suure koguse oliiviõlita lisan ma natuke vett ka. Kellel palju vaba aega ja viitsimist on, teeb pasta loomulikult ise. Minul tegelikult isegi oli, aga mul polnud jällegi jahu ja seda spetsiaalselt ostma minna ka ei tahtnud. Ilmselt olen ma üldse ainuke inimene, kellel kodus ei ole jahu, suhkrut ega kõigi eestlaste lemmikuid, hapukoort ja ketšupit. Seega, need kes pastat ise teha ei viitsi, ei oska või ei taha, keedavad paki oma sellel oleva juhendi järgi (mina kasutasin pappardellet), segavad juurde pesto ja puistavad peale mandlilaaste. Parmesani ka, kui isu on. Pasta ilma veinita on minu meelest nagu Kati ilma Karuta, nii et klaas külma valget veini on samuti kohustuslik! Kevad on mõnus, onju.