Hommikusöögisalat

Ma olen enda välimuse suhtes üle keskmise kriitiline. Ei, ma ei ole inetu nagu öö ega eluohtlikult ülekaaluline, samuti ei taha ma ilus olla meeste ega teiste naiste, vaid iseenda jaoks, lisaks on see valdkond pärast tore, huvitav, tark ja osav olemist nimekirjas üldse kusagil tagapool, aga olemas ikkagi. Püüan toituda tervislikult ja trennide vahele mitte üle ühe päeva jätta. Kes trenni teeb, teab, kui hea tunne pärast on. See kõlab veidi koledalt ja teiste arvelt boostitud enesehinnagu tõusuga, aga kui lõpetad pargis ringid, jooksed kodu poole, jooksujälgija piff ütleb kõrvaklappides "9 km läbitud" ja samal ajal õõtsub vastu minust vähemalt kaks korda suurem tütarlaps poolläbipaistvas, väga vähe fantaasiale ruumi jätvas valges topis kirjaga "I am limited addition", siis tunned end natuke veel ilusamana, kui pärast tavalist trenni. Suur hommikusöök oleks justkui välja teenitud.

Hommikusöögisalati jaoks läheb vaja:
rooma salatit
peedilehti
tilli
sidrunist pressitud mahla
oliiviõli
soola
musta pipart
avokaadot
peekonit
tomatit
muna
valge veini äädikat

Käitu nii: pane keema vesi muna keetmise jaoks, lisa sinna ka teelusikatäis valge veini äädikat ja suts soola. Pane peekoniviilud külmale pannile ja oota, kuni kuumus tõuseb ja peekon küpsema hakkab. Vahepeal jõuad rooma salati lehed väiksemaks rebida, segada need peedi- ja tillilehtedega, avokaadoviiludega ning segada sidrunimahla, oliiviõli ja soolaga. Tõsta salatikuhi taldrikule. Keera vahepeal peekoniviile pannil ringi ja kui nad toredad krõbedad on, pane taldrikule köögipaberile jahtuma. Muna keetmise jaoks löö see väiksesse kaussi ja kui vesi väikse mulliga keeb, tee sinna lusikaga väike keeristorm, mille keskele vala muna. Keeda umbes kaks ja pool kuni kolm minutit. Kuni muna keeb, lõika tomat pooleks ja pane küpsema samale pannile, kust just peekoni ära võtsid. Serveerimiseks tõsta salatikuhjale peekoniviilud, tomatipoolikud ja kõige peale muna. Maitsesta musta pipraga ja söö kohe ära.

Kukeseene-spargliomlett

Vahin tööl. Kõrval istub proua ülemus: "Ma tunnen ennast nii halvasti, nagu hakkaks ära surema."
Mina: "Mine puhkusele."
Proua ülemus: "Ei tea, kas elangi puhkuseni..."

Seesama suren-kohe-ära-tunne on mul ka, kui olen kollektsiooni kallal töötamise lõpetanud - alati, tõesti ALATI lõpetan viimasel minutil ehk mõned tunnid enne pildistamist ja pool kuni terve öö magamata (kes veel ei tea, siis ma olen ööriiete disainer). Pärast pildistamist pakin riided kokku, joon ühe siidri ja magan kaua tahan. Kollektsiooni kallal töötada on kõige mõistlikum päevade (ja ööde) viisi järjest, mitte tööperioodi tükeldada. Töö on efektiivsem ja läheb kiiremini, pärast hea lebotada. Või noh, muude asjadega tegeleda. Ühesõnaga lülitan end selleks ajaks muudest asjadest välja, kaasa arvatud söögitegemisest. Ühel õhtul näiteks oli õhtusöögiks üks õnnetu nektariin. Omletti ma eriti tihti ei tee, sest minu meelest on see hommikusöögiks liiga suur amps, aga kusagil hommiku- ja lõunasöögi vahepeal kärab küll, pärast on kuni õhtusöögini väga chill. Suure plussina saab valmis väga kiiresti, nii et kaltsud jõuavad vahepeal napilt triikimisest maha jahtuda.

Vaja läheb:
väikest peotäit spargleid
sama väikest peotäit kukeseeni (Muud asjad olid mul külmkapis olemas, aga kukeseeni käisin tõesti spetsjomm turul toomas. Kui keegi nüüd mu eelneva töötan-jutti-kuni-kukun-kõne peale ninatark tahab olla ja küsida, et mida ma siis töö ajast turul vahin, siis esiteks käin ma vahepeal jooksmas, et päris peast segi ei läheks - terves kehas terve vaim, onju - Keskturg jääb täpselt koduteele ning teiseks oli järgmiseks päevaks planeeritud õhtusöök, mis samuti kukeseeni sisaldas ja mõned asjad ON sellised, mida lihtsalt ei taha edasi lükata:))
võid
oliiviõli
kahte muna
veidi vett
soola
kodujuustu

Serveerimiseks väike tuust erinevaid salatilehti, reidseid ning maitseks soola ja sidrunimahla.

Käitu nii: pese ja tükelda kukeseened ja sparglid. Prae seeni või sees mõned minutid, seejärel lisa sparglid ja prae veel umbes pool minutit. Maitsesta soolaga ja lisa pannile veidi oliiviõli. Nüüd vala sinna soolaga maitsestatud ja vähese veega segatud lahtiklopitud munad ja lase kaane all küpseda, kuni tundub, et valmimiseni on jäänud kaks minutit. Nüüd tõsta omleti peale siia-sinna mõned lusikatäied kodujuustu ning lase kaane all sellel sulada ja omletil valmis küpseda. Tegelikult ma tahtsin mozzarellat panna, aga terve pakk tundus liiga palju olevat ja üle jääva pooliku osas ei tulnud ühtegi mõtet, pealegi kodujuust sulab kuumuses samamoodi. Serveeri sidrunimahla ja soolaga maitsestatud redisesalatiga.