Lillkapsapõhjal pitsa

Paar nädalat tagasi tegin väikse küsitluse, et saada rohkem aimu, mida, kuidas ja kellega kellelegi kõige rohkem süüa meeldib. Küsimuse "minu lemmiktoit on..." vastusevariante saad vaada SIIT, aga kes ei viitsi, siis need olid sellised:
1. Esmaspäevast reedeni varajane hommikusöök kodus
2. Esmaspäevast reedeni kaasa võetud hommikusöök autos/tööl
3. Nädalavahetuse hommikusöök kodus
4. Nädalavahetuse hommikusöök kohvikus
5. Hommikusöök voodis
6. Brunch
7. Esmaspäevast reedeni lõunapakkumine mõnes ümberkaudses toidukohas
8. Esmaspäevast reedeni kodust kaasa võetud lõunasöök töö ajal
9. Nädala sees "tulen-töölt-või-trennist-suren-kohe-nälga" õhtusöök kodus
10. Mida peenemas restos mida peenem õhtusöök, seda parem
11. Nädalavahetusel tehtud aega ja armastust nõudev õhtusöök kodus
12. "Telli toit koju"
13. McDonalds drive-in
14. Kõik, mida saab ema/vanaema juures
15. Piknik
16. Kinotoit
17. Dessert, vahet pole mis päeval ja kellaajal
18. Veepäev
19. Kõik, mida saab kehalt lakkuda
20. Peaasi, et ei pea ise tegema
21. Öösel peale pidu
22. Alkohoolne
23. Mulle ei meeldi süüa

Ülekaalukalt kõige populaarsemaks vastuseks osutus "nädalavahetuse hommikusöök kodus"! Ma küll ei küsinud seda ning keegi vastajatest ka ei täpsustanud, aga eeldan, et kui juba hommikusöök kodus, siis on see ka ise tehtud. "Nädalavahetusel tehtud aega ja armastust vajav õhtusöök kodus" oli populaarsuselt teine vastus (jällegi, jess!!!) ning kolmandal kohal võrdselt "nädalavahetuse hommikusöök kohvikus" ja "esmaspäevast reedeni varajane hommikusöök kodus".

Mulle ka meeldib nädalavahetuse hommikusöök kodus! Eriti meeldib, et see võib lõunani venida, et ei pea pidžaamast (ega vahel ka voodist) välja ronima ning saab Mimosasid juua. Enamasti küll on mu nädalavahetuste hommikud täpselt samasugused kui nädala seeski, ehk siis trenn ja kiire tervislik hommikusöök, aga...mitte täna! MITTE TÄNA!

Homne hommikusöök on juba lennukis ning ülehomne San Franciscos!

Põhja jaoks läheb vaja:
ühte väiksemat sorti lillkapsast
ühte muna
väikest peotäit peenelt riivitud (parmesani) juustu
natuke soola

Tomatikaste tee ikka ise, ära kasuta poe oma ega ketšupit!
Selle jaoks läheb vaja:
ühte purki kooritud tomateid
ühte (šalott)sibulat
kahte küüslauguküünt
natuke tšillit - ükskõik, kas värsket või kuivatatud - mina kasutasin viimast, sest kodus oli
teelusikatäit kuivatatud oreganot
teelusikatäit kuivatatud basiilikut
oliiviõli
soola

Pesto jaoks läheb vaja:
peotäit basiilikut
poolt peotäit riivitud parmesani
natuke seedermänniseemneid
ühte küüslauguküünt
oliiviõli
soola

Katteks kasutab igaüks seda, mis kõige rohkem maitseb ja/või mida kodus on. Minu lemmikpitsa oli varem alati ja ALATI! prosciutto crudo ja rukolaga, nii et nüüd taimetoitlasena olin algul natuke segaduses, mida siis pitsa peale panna...aga tomatite, pesto, parmesani ja rukolaga on väga väga hea!

Käitu nii: kõigepealt tee tomatikaste - selle jaoks pane kõik ained peale tomatite madalale kuumusele oliiviõlisse küpsema. Umbes kümne minuti pärast lisa tomatid ja lase aegajalt segades umbes poole tunni jooksul paksemaks keeda. Lase natuke jahtuda ja blenderda.

Pesto koostisosad pane blenderisse ja vajuta nuppu.

Põhja jaoks riivi lillkapsas, laota ahjuplaadile ja küpseta 150 kraadi juures umbes 15 minutit. Küpsenud lillkapsas laota marli, rätiku või köögipaberi peale ja vääna nii palju vedelikku välja, kui võimalik. Segule lisa juurde muna ja parmesan, maitsesta soolaga, sega ilusti kokku, vormi pitsapõhjaks ja küpseta 180 kraadi juures umbes 10 minutit. Nüüd laota peale katteained ja küpseta ahjus 180 kraadi juures, kuni juust on sulanud.

Tomatikastet jääb üle, aga ühte nokatäit pole ka mõtet keetma hakata. Pane purki ja kui just iga päev pitsat ei tee - aga tegelikult, miks mitte?!? - siis kasuta näiteks pastakastmena. Pestoga sama lugu, aga minul on näiteks ALATI pesto külmkapis ja topin seda igale poole - pošeeritud või praetud muna peale, võileiva peale, salatisse burrata peale jne.

Bataadignocchi

Mu õde rääkis, et käis hiljuti Ida-Virumaal spaas. Ja sealkandis olles käis kohalikus Itaalia restoranis söömas. Tellis endale gnocchid. Ettekandja noogutab: "mhmh", paneb kirja, läheb minema. Natukese aja pärast tuleb köögist tagasi ja kontrollib üle: "Štooo??? Gnjoootši???" Aga olla maitsvad olnud. Nii et teate, kui Ida-Virumaale satute, siis oskan soovitada, kuhu gnjootšisid sööma minna!

Kes sinnakanti ei satu, teeb ise.

Vaja läheb:

ühte suuremat sorti bataati

ühte muna

umbes 200g jahu (mina kasutasin kaerajahu, sest kodus oli)

soola

võid

Pesto jaoks:

basiilikut

parmesani

seedermänniseemneid

küüslauku

oliiviõli

soola

Serveerimiseks parmesani, rukolat ja seedermänniseemneid.

Käitu nii:

topi bataat 180-kraadisesse ahju ja küpseta 45 minutit. Lase natuke jahtuda, kraabi sisu välja ja purusta kahvliga - aga ära päris beebitoiduks tee. Vala segu lauale, tee keskele süvend, vala sinna jahu (aga mitte päris kõike), selle keskele omakorda muna, puista veidi soola ja sega kõik kätega ettevaatlikult kokku. Segust peaks moodustuma ühtlane taigen. Kui vaja, lisa veidi jahu (aga maitse ja tekstuuri huvides mida vähem, seda parem). Jaga taignapall neljaks võrdseks osaks - väiksema kogusega on lihtsam ümber käia. Võta ette üks osa korraga, tee sellest uss ja ussist omakorda noaga lõigates paarisentimeetrised jupid. Ülejäänud kolmega käitu samamoodi. Osa topi sügavkülma ja mille kohe tahad ära süüa, tee nii - pane gnocchid keevasse vette ning kui nad pinnale tõusevad, ongi valmis. Sulata pannil või, lisa keedetud gnocchid ja lase minut-paar õrnalt segades neil kerge jume peale võtta. Serveeri pesto, rukola, parmesani ja seedermänniseemnetega. Või niisama. Aga mitte ketšupiga.

Chia seemne puding mustsõstardega

Mida teha, kui öösel ei tule und:

1. Hulla Instagramis mööda kõikvõimalike veganite ja fitnessinimeste kontosid ➜ tunne ennast paksuna.
2. Googelda "1 day detox" ➜ pettu, kui loodetud näljakuuri ei leia.
3. Googelda "liver detox" ➜ juba paremad vasted!!!
4. Googelda " how to grow bean sprouts" ja vaata Youtube'ist 7-minutilist lõppigavat videot ➜ tundub, et hakkab uni tulema...
5. Pane tuli kustu, pea padjale, jää sekundiga magama ja vaata õudusunenägusid umbes tund, kuni 02:58 Messengeri heli peale ärkad.
6. Loe sõnum läbi, mõtle mida vastata, AGA ära veel vasta ➜ et kõik ei näeks, et kell 3 öösel Messengeris vahid.
7. Loe lammaste asemel oma närvilisi südamelööke ➜ mine veel rohkem närvi!
8. Meenuta, mis see oligi, mis unetuse vastu aitas...* ➜ ja loe oma veel närvilisemaid südamelööke edasi.
9. Joo ära korraga liiter vett ➜ ülejäänud öö kuni hommikuni kannata janu.
10. Googelda "rauapuudus" ja "madal veresuhkur" ning poogi mõlemad endale külge.
11. Hulla Instagramis veel üks ring mööda igasuguste veganite kontosid ja tee poenimekirja ➜ mitte, et seda ealeski kasutaks, aga uhke tunne, kui olemas on.
12. Kell 04:20 vaata järjekordselt kella ➜ nendi fakti, et hommikune trenn jääb ära, lükka äratuskella 04:30 pealt tund aega edasi ja jää järgmise 10 sekundi jooksul magama.

Ärka 05:30 äratuskella peale ➜ nendi fakti, et hommikune trenn jääb ära JA kella 8-ks tööle ka ei jõua ➜ lükka äratuskella veel tund aega edasi.

Ärka 06:40 äratuskella peale ja aja end voodist välja oluliselt paremas tujus, kui kaks tundi tagasi, sest:
1. veidi maganud siiski
2. saab süüa!!! Lõpuks!!

Ühe pudingu jaoks tegin mina nii:
segasin kokku kolm supilusikatäit chia seemneid kolmveerandi klaasi kaerapiimaga (taimsetest piimadest parim, ütleb mu taimetoitlasest sõbranna Mairi, ja kui oled eriti tubli, teed ise, nagu tema). Jätsin selle ööseks külmkappi. Hommikul segasin sinna juurde ühe teelusikatäie valgupulbrit (Lambertsi oma, see on ülihea, aga pole kindlasti kohustuslik). Mustsõstrad blenderdasin, suhkrut ei pannud, aga kes magusalemb on, siis arvan, et teelusikatäis mett on okurrrr. Ladusin klaasi sisse chia pudingu ja mustsõstrad kihiti, puistasin peale veel veidi marju ja voila, hommikusöök olemas! Ega väga rohkem polegi vaja, et mind õnnelikuks teha, kui süüa anda :)

* "Unetuse vastu aitab seks...", ütles üks meeskodanik. Tema ei täpsustanud ja mina ei küsinud.

Tiramisu

Minu õde kirjutab blogi oma väikestest sammudest nullkulu ja lihtsama elustiili poole. Tema eeskujul olen ka ise väikeste sammudega samas suunas läinud. Justnimelt väikeste, sest päevapealt täiesti pakendivabaks hakata pole reaalne ega võimalik. Aga näiteks sorteerid prügi. Kui tanklast või kohvikust kohvi kaasa ostad, siis oma taaskasutatava topsi sisse. Vett jood oma taastäidetavast klaaspudelist. Toidupoest või turult toitu ostes kasutad riidest kotte ja endal kaasa võetud anumaid. Peol käies eelistad klaasi plasttopsile ja väldid kõrsi. Kasutad plastiku asemel bambusest hambaharja. Jne, jne, jne - loe lähemalt pakendivaba.ee. Nii et järgmine kord, kui kedagi taaskasutatava kohvitopsiga vastu kõndimas näed, siis selle asemel, et naaksuda mõne asja kallal, mis ei ole pakendivaba, taaskasutatav või öko, hoopis küsi iseendalt: "Mida MINA saan teha?". Ühe inimese sajast nullkulu otsusest ei muutu ilmselt midagi (peale selle, et tunned end parema inimesena), aga miljoni inimese ühest otsusest võibolla juba muutub.
Või sööd rohkem kooki. Magusast pidavat õnnehormoone saama.

Vaja läheb:
200g pakk ladyfingers küpsiseid (neid kulub tegelikult vähem, ülejäänud jäävad järgmiseks korraks)
3 munakollast (valgetest tee omletti, beseed või kasuta pudru sees)
3 spl suhkrut (mina kasutan pruuni)
1 tass kanget kohvi
Amaretto likööri
250g mascarponet
200ml vahukoort
pealepuistamiseks kakaopulbrit (ja kuivatatud rukkililleõisi)

Käitu nii:
kõigepealt tee kohv valmis, sega juurde 1 spl suhkrut ja vala see pastataldrikule jahtuma. Sel lihtsalt põhjusel, et mul on ainult üks sobiva suurusega kauss ja seda läheb hiljem vaja. Jahtunud kohvi hulka sega umbes pool tassi Amarettot. Jah, nii palju! Viisakates retseptides vist on oluliselt väiksem kogus kirjas, aga ilmselt see võib ka olla põhjus, miks ma olen kuulnud, et teen maailma parimat tiramisu'd. Teine põhjus võib olla, et kasutan suhteliselt vähe suhkrut. Rohkem kärakat, vähem suhkrut.
Kreemi jaoks vahusta kausis munakollased 1spl suhkruga ja eraldi nõus (mina kasutan mingi köögiagregaadiga kaasas olnud mõõteanumat) vahukoor koos 1 spl suhkruga. Lisa munakollastele mascarpone ja sega ühtlaseks kreemiks, viimasena sega juurde vahukoor. Nüüd saad hakata kooki kokku laduma. Võid selle ehitada mingi aluse peale, aga mina kasutan tavaliselt keraamilist kandilist küpsetusnõud (mugav külmkappi toppida), mõnda karpi (kui on vaja tiramisuga pärast kuhugi minna) või antud juhul klaaspurke (müüakse Decoras). Niisuta küpsiseid ükshaaval kohvi ja Amaretto segus - hästi kiirelt, sekund ühelt ja teiselt poolt, et liiga läbi ei vettiks, ning moodusta neist oma kooginõusse ühtlane kiht. Selle peale laota ettevaatlikult kiht kreemi - tõstad lusikaga küpsistele ja määrid spaatliga laiali. Aga VÄGA ettevaatlikult, et küpsiseid laiali ei nühiks. Ja siis uuesti küpsisekiht, siis jälle kreem, siis küpsised ja kõige peale kreem. Sellest kogusest peaks saama ühe ca 22x22cm kolmekihilise koogi või kaks purki + ühe väikse karbitäie, nagu seekord. Puista üle kakaopulbriga ja pane külmkappi. Ajaliselt peaks sobima nii, kui õhtul või öösel enne söömist valmis teha. Ja kui juhtub vabariigi aastapäev olema või lihtsalt rukkililled väga meeldivad, siis puista kõige lõpus veel kuivatatud õisi peale.

Mereannipasta

Täna on 2. jaanuar, aasta on 2019 ning mu viimane postitus oli 15. augustil 2017. aastal!!! Söönud muidugi olen üht-teist vahepeal, aga ilmselt pole millestki kirjutada olnud. Võrdlemisi sitt aasta oli ka tegelikult. Või noh, so-so, töö mõttes hea, eraelu mõttes halb. Ülihalb. Oma halbadest asjadest teistele plähmerdada pole viisakas, seega räägin (nagu vist igal aastal) kuidas ma kollektsiooni valmis sain.

Kes veel ei tea, siis tegemist on ööriiete kollektsiooniga ja ajastan igal aastal kusagil oktoobrisse-novembrisse. Et selleks ajaks valmis jõuda, tuleks ideed valmis genereerida juba suvel ning õmblustöödega alustada oktoobri algul (kuna see ei ole mu põhitöö). Aga kuna sel ajal otsustas üks meeskodanik mu elu ära rikkuda, veetsin kolm nädalat depresseerides ega teinud MITTE MIDAGI! Mingil hetkel suutsin ennast siiski kuidagi kokku kraapida ja tegudele asuda - kõik panused ühele kaardile ehk viimasele kahele nädalale! Mõni öö oli kuue-, mõni nelja-, mõni kahetunnise unega, aga kuidagi jõudsin lõpuks niikaugele, et kaks päeva enne tähtaega saime hakata nööpauke tegema. Erilise rõhuga, sest appi tõttas raskekahurvägi ehk minu vanaema! Ja kes nüüd mõtleb, et milline bitch, paneb vanainimese tööle, siis häbi-häbi - vanaemal nimelt on väga peen õmblusmasin, kuhu topid nööbi sisse, vajutad nuppu ja edasi võid teed juua või lehte lugeda, sest masin teeb ise nööpaugu valmis. Plaan oli tegelikult pärast reedest tööpäeva poolikud pidžaamad kotti pakkida ja vanaema juurde nööpauke tegema sõita, aga nagu selgus, siis: "Meil tänavavalgustus ei tööta, sind röövitakse pimedas ära koos oma pidžaamadega! Tuleme ise su juurde." Selge.

Lõplikud panused kõik viimasele 24le tunnile. Alustasin laupäeva hommikul kell 8 ja kusagil 12 paiku päeval sai selgeks, et samas tempos jätkates peaksin kõigi toodete viimistluse triigituna kappi pandud saama umbes 2-3 paiku öösel. Õnneks meelelahutust jätkus. Kõigepealt sõbranna näol (tuntud ka kui unemodell, meigikunstnik ja Tartu-shoppaja, kes viimasel hetkel tüki kaltsu poest kätte saab ja selle minu poole teele paneb), kes igale minu poolt järjest saadetud valmisprodukti pildile vaimustushüüetega kaasa elas ning erinevaid "you-can-do-it"-meeme saatis. Mingil hetkel üsna öisel kellaajal algas "Seks ja linn" seriaali maraton. Ja kolmas meelelahutus oli seesama meeskodanik, keda jutu algul mainisin. Kodanik oli kusagil mingil peol, omajagu (okei, ütleme ausalt et PALJU) alkoholi tarbinud ja tundis millegipärast vajadust minuga suhelda, aga oma konditsioonis ei saanud täpselt ise ka aru, mis teemal. Iga kord telefoni vaadates polnud teada, mida siis nüüd kirjutatakse. Kord "oleme sõbrad", siis "tahaks sinuga kokku saada", siis "me peaksime suhtlemise lõpetama", siis "me ei saa koos olla", siis "sa oled parim" jne jne jne. Meelelahutust jätkus kuni varahommikuni, kui viimase triigitud pidžaama umbes kella 5 paiku kappi panin ja paariks tunniks magama minna otsustasin.
Tegelikult tellisin sel õhtul hoopis India restost toitu, kuna tööhoos poleks olnud aega süüa teha, aga mereannipasta seostub sellega, kui sellesama meeskodanikuga veel hästi läbi saime ja erinevaid söögikohti avastasime. Ühes neist pakuti mereannipastat, mis oli võrdlemisi ebameeldiv suutäis, nii et tegin kodus ise paremini. Meeskodanikule ei pakkunud.

Mereannipasta jaoks neljale aplale või kuuele normaalsele sööjale läheb vaja:
300g fettucine või pappardelle või mõnd muud pastat
2 valge kala fileed (ma kasutasin vist pangaasiust, kui õigesti mäletan)
paar peotäit (ca 200g) hiidkrevetisabasid
paar kalmaari
ca 500g sinimerekarpe (minul olid külmutatud kujul)
2 küüslauguküünt
1 värske tšilli
paar petersellivart koos lehtedega
kaks tomatit
korralik klõmakas valget veini
praadimiseks võid
maitsestamiseks veidi soola ja umbes poole sidruni mahla

Miks ma hangin kõik mereelukad eraldi, mitte ei kasuta külmutatud segu, on sellepärast, et nendes viimastes esineb selliseid imetillukesi sentimeetriseid krevette ja muid molluskeid, mis ei ole toidu sees meeldivad ei välimuse, maitse ega tekstuuri poolest.

Käitu nii:
tükelda küüslauk, tšilli ja petersellivarred ning prae madalal kuumusel või sees mõned minutid. Lajata sinna otsa valge vein, tõsta kuumust ja lase alkoholil aurustuda (aga mitte päris kõigel :):)). Lisa umbes sentimeetristeks kuubikuteks tükeldatud tomatid, maitsesta soolaga ja keeda pastakastet vaiksel kuumusel umbes 10 minutit. Selle aja jooksul jõuad pasta ära keeta. Lisa tomatikastmele tükeldatud kala, krevetid, viilutatud kalmaar ja karbid - samas järjekorras ja vahepeal sega kergelt. Kata kaanega, piilu vahepeal ja kui karbid on avanenud, ongi valmis. Sega juurde pasta, tükeldatud petersellilehed, pigista maitseks veidi sidrunit ja söö kohe ära!