Wednesday, January 2, 2019

Mereannipasta

Täna on 2. jaanuar, aasta on 2019 ning mu viimane postitus oli 15. augustil 2017. aastal!!! Söönud muidugi olen üht-teist vahepeal, aga ilmselt pole millestki kirjutada olnud. Võrdlemisi sitt aasta oli ka tegelikult. Või noh, so-so, töö mõttes hea, eraelu mõttes halb. Ülihalb. Oma halbadest asjadest teistele plähmerdada pole viisakas, seega räägin (nagu vist igal aastal) kuidas ma kollektsiooni valmis sain.

Kes veel ei tea, siis tegemist on ööriiete kollektsiooniga ja ajastan igal aastal kusagil oktoobrisse-novembrisse. Et selleks ajaks valmis jõuda, tuleks ideed valmis genereerida juba suvel ning õmblustöödega alustada oktoobri algul (kuna see ei ole mu põhitöö). Aga kuna sel ajal otsustas üks meeskodanik mu elu ära rikkuda, veetsin kolm nädalat depresseerides ega teinud MITTE MIDAGI! Mingil hetkel suutsin ennast siiski kuidagi kokku kraapida ja tegudele asuda - kõik panused ühele kaardile ehk viimasele kahele nädalale! Mõni öö oli kuue-, mõni nelja-, mõni kahetunnise unega, aga kuidagi jõudsin lõpuks niikaugele, et kaks päeva enne tähtaega saime hakata nööpauke tegema. Erilise rõhuga, sest appi tõttas raskekahurvägi ehk minu vanaema! Ja kes nüüd mõtleb, et milline bitch, paneb vanainimese tööle, siis häbi-häbi - vanaemal nimelt on väga peen õmblusmasin, kuhu topid nööbi sisse, vajutad nuppu ja edasi võid teed juua või lehte lugeda, sest masin teeb ise nööpaugu valmis. Plaan oli tegelikult pärast reedest tööpäeva poolikud pidžaamad kotti pakkida ja vanaema juurde nööpauke tegema sõita, aga nagu selgus, siis: "Meil tänavavalgustus ei tööta, sind röövitakse pimedas ära koos oma pidžaamadega! Tuleme ise su juurde." Selge.

Lõplikud panused kõik viimasele 24le tunnile. Alustasin laupäeva hommikul kell 8 ja kusagil 12 paiku päeval sai selgeks, et samas tempos jätkates peaksin kõigi toodete viimistluse triigituna kappi pandud saama umbes 2-3 paiku öösel. Õnneks meelelahutust jätkus. Kõigepealt sõbranna näol (tuntud ka kui unemodell, meigikunstnik ja Tartu-shoppaja, kes viimasel hetkel tüki kaltsu poest kätte saab ja selle minu poole teele paneb), kes igale minu poolt järjest saadetud valmisprodukti pildile vaimustushüüetega kaasa elas ning erinevaid "you-can-do-it"-meeme saatis. Mingil hetkel üsna öisel kellaajal algas "Seks ja linn" seriaali maraton. Ja kolmas meelelahutus oli seesama meeskodanik, keda jutu algul mainisin. Kodanik oli kusagil mingil peol, omajagu (okei, ütleme ausalt et PALJU) alkoholi tarbinud ja tundis millegipärast vajadust minuga suhelda, aga oma konditsioonis ei saanud täpselt ise ka aru, mis teemal. Iga kord telefoni vaadates polnud teada, mida siis nüüd kirjutatakse. Kord "oleme sõbrad", siis "tahaks sinuga kokku saada", siis "me peaksime suhtlemise lõpetama", siis "me ei saa koos olla", siis "sa oled parim" jne jne jne. Meelelahutust jätkus kuni varahommikuni, kui viimase triigitud pidžaama umbes kella 5 paiku kappi panin ja paariks tunniks magama minna otsustasin.
Tegelikult tellisin sel õhtul hoopis India restost toitu, kuna tööhoos poleks olnud aega süüa teha, aga mereannipasta seostub sellega, kui sellesama meeskodanikuga veel hästi läbi saime ja erinevaid söögikohti avastasime. Ühes neist pakuti mereannipastat, mis oli võrdlemisi ebameeldiv suutäis, nii et tegin kodus ise paremini. Meeskodanikule ei pakkunud.


Mereannipasta jaoks neljale aplale või kuuele normaalsele sööjale läheb vaja:
300g fettucine või pappardelle või mõnd muud pastat
2 valge kala fileed (ma kasutasin vist pangaasiust, kui õigesti mäletan)
paar peotäit (ca 200g) hiidkrevetisabasid
paar kalmaari
ca 500g sinimerekarpe (minul olid külmutatud kujul)
2 küüslauguküünt
1 värske tšilli
paar petersellivart koos lehtedega
kaks tomatit
korralik klõmakas valget veini
praadimiseks võid
maitsestamiseks veidi soola ja umbes poole sidruni mahla

Miks ma hangin kõik mereelukad eraldi, mitte ei kasuta külmutatud segu, on sellepärast, et nendes viimastes esineb selliseid imetillukesi sentimeetriseid krevette ja muid molluskeid, mis ei ole toidu sees meeldivad ei välimuse, maitse ega tekstuuri poolest.

Käitu nii:
tükelda küüslauk, tšilli ja petersellivarred ning prae madalal kuumusel või sees mõned minutid. Lajata sinna otsa valge vein, tõsta kuumust ja lase alkoholil aurustuda (aga mitte päris kõigel :):)). Lisa umbes sentimeetristeks kuubikuteks tükeldatud tomatid, maitsesta soolaga ja keeda pastakastet vaiksel kuumusel umbes 10 minutit. Selle aja jooksul jõuad pasta ära keeta. Lisa tomatikastmele tükeldatud kala, krevetid, viilutatud kalmaar ja karbid - samas järjekorras ja vahepeal sega kergelt. Kata kaanega, piilu vahepeal ja kui karbid on avanenud, ongi valmis. Sega juurde pasta, tükeldatud petersellilehed, pigista maitseks veidi sidrunit ja söö kohe ära!