Thursday, June 18, 2020

Bataadifriikad cheddar juustu ja jalapenoga

Täna on kaduneljapäev. See tähendab seda, et kui tahad millestki oma elus lõplikult lahti saada, siis just täna on õige aeg alustada. Näiteks koristad, alustad dieeti või viskad eksi asjad välja. Mina alustasin eelmise aasta algusest kaduneljapäevast näljapäeva tegemisega. See väljendub selles, et joon päeva jooksul ainult rohelist mahla ja rohelist smuutit. Noh et kuu ikka aru saaks, et võtan asja tõsiselt ja tahan ikka ilus sale püsida. Mõned korrad on vahele jäänud, näiteks kui olen haige olnud või lihtsalt pole näljapäevaks tuju olnud, aga siis üritan kaduneljapäevast mingil muul moel osa võtta. Ükskord näiteks viskasingi kõik vedelema jäänud eksi asjad välja. Alles jätsin ühe korraliku kööginoa, avamata pudelis parfüümi - minu kingitud loomulikult - ja pudeli viskit. Kunagi ei tea ju, millal midagi vaja võib minna.

Täna peaks ka näljapäev olema, aga polnud lihtsalt tuju. Selle asemel kühveldasin lõuna ajal bataadifriikaid cheddar juustu ja jalapenoga. Eks nüüd tuleb õhtul mingi muu viis kompenseerimiseks leiutada.


Friikate jaoks läheb vaja:
ühte hästi suurt bataati (sest kõik on suurena parem, eksju)
oliiviõli
2 supilusikatäit maisitärklist
pool teelusikatäit suitsupaprika pulbrit
veidi musta pipart
suts soola

Käitu nii:
tee bataadist võimalikult ühtlase suurusega ribad - see on ühtlase küpsemise huvides. Pane karpi, vala peale külm vesi, kata kaanega ja jäta ööpäevaks külmkappi seisma. Järgmisel päeval kuivata bataadiribad köögipaberiga hästi korralikult. Lase neil maisitärklise ja paprikapulbri segus korralikult püherdada, sega seejärel oliiviõliga (patsuta korralikult läbi, et tärklisetükke ei jääks) ja lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühe kihina ritta. Küpseta 200 kraadi juures 15 minutit, seejärel keera kõik ükshaaval ümber ja küpseta ka teiselt küljelt 15 minutit. Kõige lõpus maitsesta soolaga.

Cheddari ja jalapeno möksi jaoks läheb vaja:
teelusikatäit võid
teelusikatäit jahu (mina kasutasin mingit gluteenivaba, sest kodus oli)
poolt klaasi piima (mina kasutasin orgaanilist sojapiima, sest kodus oli)
soola,-pipart (aga arvesta, et juust on isegi soolane ja jalapenod isegi...eeem...piprased:))
näpuotsatäit paprikapulbrit (siia panin lihtsalt paprikapulbrit, mitte suitsu oma)
180g cheddar juustu
jalapenosid nii palju kui maitseb

Käitu nii:
sulata potis või, lisa jahu ja sega kokku ühtlaseks plönniks. Sega madalal kuumusel koguaeg segades sisse piim. Kui või ja jahu plönn, mille peen nimi on tegelikult roux, on piimas ilusti lahustunud ja segu meeldivalt paksenenud, tõsta pott tulelt, lisa maitseained, riivitud juust ja sega, kuni möks on ühtlaselt siidine. Kõige viimasena sega juurde viilutatud jalapenod.

Friikate söömise ajal mõtle, millega ärajäänud näljapäeva kaduneljapäeval ikkagi asendada. Näiteks pesed pesu, koristad ja mõtled lihtsalt rõõmsaid mõtteid. Või hakkad taimetoitlaseks:)





Saturday, June 13, 2020

Paljas tofuburger

"Paljas" tähenduses, et ilma saiata, ainult salatilehtede vahel. Pole vaja fäänsipäänsitada ega ninatarka panna, kasutades nimetusi nagu "naked" või "beyond" burger. Eestis tehtud burger, järelikult ikka lihtsalt paljas, nagu eesti keeles öeldakse.

Nii, targutamisnurgake läbi, läheb asja juurde. Sööme õega tööl lõunat. Jah, me töötame samas majas, nii tore, onju!
Õde vaatab: "Ohhooo, mida sa sööd?!?"
"Tofuburgerit."
"Nämma! Kust said?"
"Ise kodus tegin."
"Mis sa panid sinna?"
Hakkan altpoolt ülespoole loetlema: "Salatilehed. Isetehtud rabarberiketšup. Isetehtud tofupihv. Isetehtud majonees segatuna isekasvatatud hernevõrsetest isetehtud pestoga..." Nii kui selle viimase välja ütlesin, sain ise ka aru, milline veidrik ma olen. Varsti teen nõud ka ise. Appi.


Igatahes, kui tahad samasugune veidrik olla, siis käitu nii - keeda ketšup. Selle jaoks tükelda ja keeda omavahel kokku kaks väikest sibulat, kaks vart rabarberit, paar peotäit väikseid kobartomateid, pool purki tomatipüreed, mõned küüslauguküüned, teelusikatäis kaneeli ja nelki, natuke soola, natuke rohkem suhkrut ja väike klaas vett. Püreesta ja vala purkidesse.


Marineeri sibulad. Selle jaoks viiluta 3-4 punast sibulat ja topi purki. Sega kokku võrdses osas õunaäädikat ja vett (vaata koguse poolest ise, kui palju vedelikku su purki mahub), lisa supilusikatäis soola ja teine (pruuni) suhkrut ning sega, kuni need on vedelikus lahustunud. Vala marinaad sibulatele.

Soola kurgid. Ühe liitri vee kohta kulub soola ja suhkrut mõlemat supilusikatäis ja äädikat pool. Vaata ise, kui palju marinaadi teed, ehk kui suure kurgiisuga oled. Viiluta kurgid ja topi purkidesse koos (isekasvatatud:)) tilliga. Lisa mõned küüslauguküüned ja eriti hea, kui mõned mustsõstralehed ka kätte saad. Mina sain, aga allika koha pealt ei saa sõna võtta, sest see pole päris...noh...legaalne. Tuleb leidlik olla:) Vala marinaad purkidesse kurkide ja maitsetaimede peale.


Majoneesi tegemiseks vispelda kokku kolm munakollast ja suur teelusikatäis sinepit - Dijoni või mingit magusat Ameerika moodi sinepit, mitte seda eestlaste lemmikut ülivänget. Aga samas, kes ei proovi, ei saa teada, nii et...:) Hakka vaikselt õli lisama, samal ajal koguaeg vispeldades. Mina kasutan käsivisplit, sest seda on kõige lihtsam pärast pesta, aga mõne elektrilise agregaadiga on loomulikult lihtsam. Jätka protsessi, kuni majonees on saanud õige konsistentsi, selle jaoks peaks kuluma umbes 400ml õli. Õlivaliku koha pealt - ükskõik milline taimeõli on hea, oliiviõli võib majoneesi kibedaks teha. Lisa umbes poole väikse sidruni mahl, veidi soola, sega läbi ja vala majonees purkidesse.

Pesto jaoks blenderda võrdsed tuustid basiilikut ja (jälle isekasvatatud:)) hernevõrseid, väike peotäis seedermänniseemneid, suurem peotäis Parmesani, nii palju oliiviõli, mis konsistentsiga pesto sulle meeldib ja kui soovid, siis üks küüslauguküüs. Mina küüslauku pesto sisse ei pane. Aga panen hästi natuke sidrunimahla ja natuke soola, kuigi seda viimast ei ole tegelikult vaja, sest juust on isegi soolane. Mulle lihtsalt väga meeldib sool. Vala pesto purkidesse ja peale õrn oliiviõlikiht. Miks ma basiilikut ise ei kasvata, on see, et ma söön teda lihtsalt nii palju, et ei jõuaks ära kasvatada.

Tofupihvide jaoks sega kokku 300g pehmet tofut ja mõned peeneks hakitud päikesekuivatatud tomatid. Mul lihtsalt vedeles neid 4 tükki ja mõtlesin ära kasutada, aga kui sul ei vedele, siis ära pane. Kuigi päris hea oli. Lisa üks muna, natuke (isekasvatatud:)) tilli ja rohelist sibulat. Tavaline valge sibul sobib muidugi ka, aga see roheline mul jälle vedeles. Lisa veerand riivitud suvikõrvitsat, maitsesta soola ja pipraga ning vormi pihvideks. Paneeri panko sees ja küpseta ahjus kuldseks.

Kuna suvikõrvitsat ja pankot jäi üle, saab neist friikad teha. Selleks tükelda suvikõrvits, paneeri muna ning seejärel oregano, paprikapulbri ja soolaga maitsestatud pankohelveste sees. Pane samuti ahju küpsema kuniks pealt krõbedaks tõmbavad.

Sai vist kõik nüüd? Saiast rääkides, siis muidugi võid burgeri saia vahele ehitada, nagu normaalne inimene, aga mina tegin nii - ladusin taldrikule rooma salati lehed ja natuke mingeid teisi õrnu pehmeid salatilehti, mille nime ma ei tea. Salatipesa keskele panin rabarberiketšupit ja selle peale tofupihvi. Selle peale lusikatäie omavahel segatud majoneesi ja pestot. Kõige peale virna tomatit, soolakurki ja marineeritud sibulat. Kõrvale kuhja suvikõrvitsafriikaid, nii palju, kui mahub ja veel natuke ketšupit või mingit muud möksi, mis friikatega maitseb. Kõik. Võib ära süüa.

Tuesday, June 9, 2020

Minestrone

Keetsin ükspäev suppi. Panin pildi Instagrami storysse. Suppi pole mõtet mingit nokatäit keeta, kui juba, siis juba palju, üks keetmine nagunii. Osa saab pärast sügavkülma toppida, mustadel päevadel hea võtta. No igatahes, keetsin suure hunniku suppi ja kirjutasin juurde, et keetsin tervele lasteaiale. Ikka ütled ju, et lasteaiale või armeele, kui natuke liiga palju süüa teed. Natukese aja pärast ema kirjutab: "OMG, kas sa oled mingis lasteaias vabatahtlik?!?" Ma olen maailma kõige halvem pokkerimängija, nii et tunnistasin kohe üles, et teen lihtsalt nädalaks ette, hiljem alles tulin selle peale, et oleks võinud üritada kaasa mängida, a la "Jajah, ma seal Tartu maanteel Mesimummus, hea lähedal käia."
Sellest kogusest peaks üks keskmine lasteaiarühm söönuks saama küll. Panin kirja, kuidas mina Minestronet tegin, aga tegelikult võib siin kasutada misiganes köögivilju, mis kodus hetkel olemas on.


Vaja läheb:
paar sibulat - minul õnnestus kätte saada tuust rohelist sibulat, millel all need väiksed valged beebisibulad, kasutasin 5tk
mõned küüslauguküüned isu järgi
mõned punase tšilli kaunad isu ja taluvuse järgi
2 (erivärvilist) porgandit
praadimiseks võid
paar peotäit mingit kapsalist, mina kasutasin tavalist valget peakapsast, aga väga hästi sobivad ka käharkapsas, kale või spinat
poole sidruni mahla
puljongikuubikut
teelusikatäis oreganot
paar loorberilehte
maitsestamiseks soola ja pipart
kuhjaga supilusikatäis tomatipastat
purk purustatud tomateid
purk Cannellini ube
100g mingit väiksema kujuga pastat - mina kasutasin orecchiettesid, peaasjalikult nime pärast ("kõrvakesed":))
peotäis kirsstomateid
serveerimiseks riivitud Parmesani, mingit rohelist, näiteks tilli ja basiilikut, ning ciabattat

Käitu nii:
viiluta sibul, küüslauk, tšilli ja porgand ning pane või sisse suht madalale kuumusele küpsema. Veidi aja pärast lisa ribastatud kapsas, sidrunimahl, puljongikuubik, oregano, loorberilehed ning maitsesta soola ja pipraga. Järgmisena lisa tomatipasta, purustatud tomatid ning kaks korda sama palju vett, kui tomateid panid. Keeda umbes 10 minutit, seejärel lisa oad (ilma vedelikuta) ja pasta. Paar minutit enne pasta valmimist (selleks kulub umbes 15 minutit, maitse vahepeal) lisa supile poolitatud kirsstomatid. Ja ongi valmis! Oli ju lihtne?:)
Serveeri riivitud Parmesani, värske maitserohelise ja ciabattaga.