Samosad

Väga piinlik, aga samosadest polnud ma enne oma ema viimast sünnipäeva midagi kuulnud. Ma ei ole ka india restoranide püsiklient, aga see pole muidugi mingi vabandus. Igatahes mu ema oli pähe võtnud, et ta peab saama samosasid ning mina ja õde suunati sujuvalt köögitoimkonda. Me kõik olime veidi interneti ja raamatute põhjal eeltööd teinud, aga ilmselgelt oli igaühel oma versioon, kuidas kõige õigem läheneda! Kamba peale saime muidugi lõpuks samosade tegemisega hakkama ja tulemus oli päris nämma.

Järgmisel hommikul ärgates ei andnud mu perfektsionistihing mulle rahu - võtsin kätte ja tegin kuhja imeliselt lõhnavad, imeliselt välja nägevad ja imeliselt maitsevaid samosasid.

Taigna jaoks on vaja:
2 dl jahu
2 sl õli
natuke vett
suts soola
suts garam masalat (see annab lisaks maitsele ka imearmsa kollase värvi)

Täidise jaoks on vaja:
keedetud ja riivitud kartulit
keedetud rohelisi herneid
tükeldatud india pähkleid
küüslauku
tšillit
ingverit
garam masalat
soola

Tee nii:
sega kokku taignaained ja lase 15 minutit seista. Samal ajal sega kokku täidis - võid maitsta ka, et maitset tuunida, kui vaja. Rulli taigen lahti ja lõika sellest umbes 10 cm pikad ribad. Samosa moodustamiseks on 2 varianti:
1. Pane kuhi täidist (ja et oleks selline korralik kuhi - siin ei ole tegu mingi pelmeeniga!) taignariba äärde ja hakka kolmnurki moodustades kokku voltima. Ülemisse äärde jõudes keera üle jäänud väike taignariba voldiku kihtide vahele, umbes nagu topiks ümbrikku ilma liimimata kinni.
2. Keera taignariba koonuseks, topi täidist täis ja kleebi ülemine äär kinni. Veega niisutamine aitab paremini kleepuda.

Küpsetamiseks on samuti mitu versiooni - kas kuumas õlis praadides või ahjus küpsetades. Mina eelistasin viimast (rasvapirukad pole kunagi midagi head tõotanud). Aga lõppude lõpuks igaühe enda maitse asi! Valmimisest saad värvi järgi aru.

Serveeri soja- ja/või mõne terava tšillikastmega. Indias ilmselt samosadele kaaslaseks veini ei serveerita, aga ma proovisin, sobib päris hästi!

Frikadellisupp

Kui ma kellegagi mingil teemal vaidlema olen otsustanud hakata, siis ikka sõjakalt, žestikuleerides ja ise seejuures täiesti veendunud olles, et mul õigus on. Tavaliselt on ka muidugi. Ma ei ole absoluutselt vana kooli toitude austaja, veel vähem oskan neid ise teha, aga hiljuti hakkasin ühe meeskodanikuga, kes on minust tükk maad vanem ja ilmselgelt teadis palju paremini, millest räägib, võitlema selle üle, kas hakklihakastmesse pannakse hapukoort või mitte. Mina väitsin riiakate kommentaaride saatel, et mitte ja lubasin oma targast raamatust ("Valik toiduretsepte" aastast 1966) tõestuseks järele kontrollida. Veidi aega hiljem oli minu poolt suhtlemises vaikus. Selgus, et mul ei olnudki õigus, aga lootsin, et kui ise enam sellest juttu ei tee, siis unustame teema ära ja by default jääb mulle ikka õigus ja viimane sõna. Lõpuks pidin ikka kõik ausalt ära rääkima. Lohutuseks hakkasin suppi keetma, allikaks ikka seesama raamat.

Originaalretsept ütleb, et vaja läheb:
500 g supiliha
3 l vett
2-3 porgandit
1 petersell
pool sellerit
1 sl rasvainet
6-8 kartulit
soola

Frikadellideks:
300-400 g pehmet loomaliha
2 viilu kuiva saia või 3 sl riivsaia
üks keskmine sibul
soola, pipart
1 sl hapukoort
pool klaasi vett või piima

Tegemisõpetus kõlab nii: supiliha panna külma veega keema, eemaldada vaht, lisada ribastatud ning rasvas kergelt pruunistatud maitseköögivili ja keeta, kuni liha on peaaegu pehme. Lisada tükeldatud kartulid ja 10 min hiljem frikadellid. Keeta, kuni frikadellid kerkivad supi pinnale, maitsestada.

Frikadellid: 2 korda läbi hakklihamasina aetud hakklihale lisada samuti läbi hakklihamasina aetud sibul ning piimas või vees leotatud kuiv sai koos leotamisvedelikuga, soola ja pipart. Soovi korral segada juurde hapukoort. Frikadellid vormida märja käega.

Kuna mina olen nüüdseks üle kolme aasta olnud taimetoitlane (täpsustuseks veel, et natuke vähem kui aasta lisaks ka kala ja mereande söönud), siis tegin frikadellisupist taimetoiduversiooni.

Kasutasin:

veidi võid

ühte sibulat

kahte porgandit

köögiviljapuljongikuubikut

natuke soola

umbes veerandi väiksemat sorti kapsast

kolme kartulit

peotäit külmutatud herneid

peotäit külmutatud brokkoliõisikuid
suurt peotäit köögiviljapallikesi (saab poest sügavkülmaletist)

Tegin nii:

hakkisin sibula, viilutasin porgandid ja panin või sisse hauduma. Umbes 5 minutit hiljem lisasin viilutatud kapsa, puljongikuubiku, natuke soola ja lasin pidevalt segades paar minutit maitsetel sõbruneda. Siis valasin juurde vett nii palju, et köögiviljad ära kataks, pluss ca 3cm lisaks. Keetsin köögivilju madalal kuumusel 10 minutit, seejärel lisasin tükeldatud kartulid. Lasin supil 15 minutit keeda. Vahepeal praadisin pannil natukese võiga köögiviljapallid. Lisasin supile brokkoli ja herned, 5 minutit hiljem ka köögiviljapallid ja valmis oligi!