Omlett

Omleti tegemiseks on mustmiljon viisi ja igaühel ilmselt oma kindel läbiproovitud retsept.

Minu lemmikkokaraamatus - "Valik toiduretsepte", kirjastus "Valgus", Tallinn 1966 - on omletiretsept selline (sööjate arv selle koguse kohta on saladuseks jäetud):

4-6 muna

½ - ¾ kl vedelikku (vesi, leem, piim, koor)

soola

1 sl võid

Lahtiklopitud munadele lisada vedelik ja maitsestada soolaga. Või pruunistada veidi pannil, lisada munasegu ja kergelt segada. Kui muna hakkab hüübima, lõpetada liigutamine, et alumine pool jääks kõvem. Kergelt hüübinud omlett libistada vaagnale, ühele poole asetada täidis ja teine pool keerata peale. Serveerida kohe.

Mina teen nii: klopin lahti iga sööja kohta kaks muna. (Oma munamuti käest saan ülimaitsvaid maakanade mune). Lisan veidi soola, mingit vedelikku mitte ning valan munasegu eelnevalt sulanud võikuubikuga pannile. Minu meelest käib igasugune munatoit ALATI võiga. Madalal temperatuuril segan või pigem keeran munasegu veidi kokku, et juba veidi küpsenud mass toore omaga seguneks. Nüüd panen pannile kaane peale ja kui tundub, et omlett on valmis, voldin ääred keskele kokku ja lisan eelnevalt oliiviõliga segatud tomati, avokaado ja koriandri. Ja söön kohe ära.

Frikadellisupp

Kui ma kellegagi mingil teemal vaidlema olen otsustanud hakata, siis ikka sõjakalt, žestikuleerides ja ise seejuures täiesti veendunud olles, et mul õigus on. Tavaliselt on ka muidugi. Ma ei ole absoluutselt vana kooli toitude austaja, veel vähem oskan neid ise teha, aga hiljuti hakkasin ühe kodanikuga, kes on minust tükk maad vanem ja ilmselgelt teadis palju paremini, millest räägib, võitlema selle üle, kas hakklihakastmesse pannakse hapukoort või mitte. Mina väitsin riiakate kommentaaride saatel, et mitte ja lubasin oma targast raamatust ("Valik toiduretsepte" aastast 1966) tõestuseks järele kontrollida. Veidi aega hiljem oli minu poolt suhtlemises vaikus. Selgus, et mul ei olnudki õigus, aga lootsin, et kui ise enam sellest juttu ei tee, siis unustame teema ära ja by default jääb mulle ikka õigus ja viimane sõna. Lõpuks pidin ikka kõik ausalt ära rääkima. Lohutuseks hakkasin suppi keetma, allikaks ikka seesama raamat.

Originaalretsept ütleb, et vaja läheb:
500 g supiliha
3 l vett
2-3 porgandit
1 petersell
pool sellerit
1 sl rasvainet
6-8 kartulit
soola

Frikadellideks:
300-400 g pehmet loomaliha
2 viilu kuiva saia või 3 sl riivsaia
üks keskmine sibul
soola, pipart
1 sl hapukoort
pool klaasi vett või piima

Tegemisõpetus kõlab nii: supiliha panna külma veega keema, eemaldada vaht, lisada ribastatud ning rasvas kergelt pruunistatud maitseköögivili ja keeta, kuni liha on peaaegu pehme. Lisada tükeldatud kartulid ja 10 min hiljem frikadellid. Keeta, kuni frikadellid kerkivad supi pinnale, maitsestada.

Frikadellid: 2 korda läbi hakklihamasina aetud hakklihale lisada samuti läbi hakklihamasina aetud sibul ning piimas või vees leotatud kuiv sai koos leotamisvedelikuga, soola ja pipart. Soovi korral segada juurde hapukoort. Frikadellid vormida märja käega.

Kuna mina olen nüüdseks üle kolme aasta olnud taimetoitlane (täpsustuseks veel, et natuke vähem kui aasta lisaks ka kala ja mereande söönud), siis tegin frikadellisupist taimetoiduversiooni.

Kasutasin:

veidi võid

ühte sibulat

kahte porgandit

köögiviljapuljongikuubikut

natuke soola

umbes veerandi väiksemat sorti kapsast

kolme kartulit

peotäit külmutatud herneid

peotäit külmutatud brokkoliõisikuid
suurt peotäit köögiviljapallikesi (saab poest sügavkülmaletist)

Tegin nii:

hakkisin sibula, viilutasin porgandid ja panin või sisse hauduma. Umbes 5 minutit hiljem lisasin viilutatud kapsa, puljongikuubiku, natuke soola ja lasin pidevalt segades paar minutit maitsetel sõbruneda. Siis valasin juurde vett nii palju, et köögiviljad ära kataks, pluss ca 3cm lisaks. Keetsin köögivilju madalal kuumusel 10 minutit, seejärel lisasin tükeldatud kartulid. Lasin supil 15 minutit keeda. Vahepeal praadisin pannil natukese võiga köögiviljapallid. Lisasin supile brokkoli ja herned, 5 minutit hiljem ka köögiviljapallid ja valmis oligi!

Banaanipannkoogid

Pannkoogihommik!

Kõigepalt unusta end hommikul trenni tegema, et hiljem saaks, kohvitass näpus, mööda kodu ringi joosta, üritades samal ajal riidesse panna ja pannkooke teha, et tööle hiljaks ei jääks!

Aga pannkookide jaoks - võta 2 muna ja eralda munakollased ja -valged. Vahusta mõlemad, munakollastele lisa teelusikatäis pruuni suhkrut, üks suuremat sorti kahvliga katki litsutud küps banaan ja 40g valgupulbrit. Sega kõik ühtleaselt kokku ja viimasena ettevaatlikult sisse munavalge. Prae suht madalal kuumusel või sees mõlemalt poolt 2-3 minutit (vaata silma ja tunde järgi). 

Serveeri näiteks jogurti ja marjadega :)

Kikerherneste, granaatõunaseemnete ja avokaadoga salat

Õde sai sünnipäevaks kapsa. No päriselt.  Esimene, mida ütlesin, kui kõnealust toodet nägin: "See pole ju kapsas! See on salat!" Täpsemalt jääsalat, mis minu meelest kvalifitseerub salatite alla ja on lisaks suht igav toode. 

Õde: "Eiiiii! Ma tean ühte väga head retsepti!" 

Kui ma muidu ei ole väga etteantud retseptide järgi söögitegija, siis kui retsept ütleb "prae vegan majonees" (WTF, tegelt?!?), siis tundub, et JUBA liiga põnev, et mitte järele proovida. Käsi ikka ei tõusnud seda jääsalatit/kapsast ostma, eriti 3€ eest, kasutasin friseed ja rukolat, aga muidu täiesti proovimist väärt salat, ausõna!

Retsept oli taimetoit.ee blogis, aga kuna see endine häälekas esivegan ei ole enam vegan, siis otsustas ta millegipärast oma vana blogi lukku panna. Veider. Igatahes, teeme siis nüüd retsepte mälu järgi ja/või kasutame iseenda leiutisi. 

Granaatõunast seemnete väljakoukimise ajaks pane kindlasti selga valge pusa. Eksi oma. Sama mis eelmisel päeval Marinara keetmise ajal seljas oli.

Kahe söödiku jaoks läheb vaja:

paar peotäit friseesalati ja rukola segu

ühte tükeldatud avokaadot

väikest peotäit poolitatud kirsstomateid

veerand suuremat sorti granaatõuna seemnetest

väike tuust värsket basiilikut

poolt purki kikerherneid

1 tl karripulbrit

praadimiseks veidi võid

Kastmeks:

4 spl vegan majoneesi (võid igasugust muud majoneesi ka muidugi panna, aga mulle lihtsalt see vegan majonees maitseb)

suts soola

Valmistamiseks:

prae kikerherned karripulbriga või sees kergelt läbi ja lase veidi jahtuda. Lisa kõik ülejäänud salatiained ja sega kastmega kokku. Midagi rohkem praadima ei pea. Eriti mitte majoneesi.