Friday, April 24, 2015

Metsmaasikate, -vaarikate ja avokaadoga smuuti

Kõik on ikka näinud filmi nimega Chef, jah? Kes ei ole, ärge seda minu juuresolekul tunnistage või vaadake vahepeal kiiresti ära. Ma arvan, et minu puhul on tegemist raskekujulise sõltuvusega - võib vist nii öelda, kui umbes iga paari kuu tagant filmi uuesti üle vaatan ja jooksuringide ajal kõrvaklappidest soundtracki kuulan? Kusjuures ma tean täpselt, millises kohas filmis milline lugu käib, nii et tegelikult jooksmise ajal neelud käivad. Igatahes, Facebookis kruiisides (okei, tegelikult ma jälitan oma sõpru ja panen kirja, kes mida laigib) avastasin, et keegi on samalaadse asja siin ka ellu viinud. Nagu tellitult sain kohe pärast seda leidu ühel sünnipäevapeol tuttavaks tütarlapsega, kes projektiga lähedalt seotud on ja seega teema osas valgustada oskas: "Chef oligi motivatsiooniks! Hetkel ehitame kööki bussi sisse..veidi veel ja siis hakkame kärutama:) Erapeod, aga ka väliüritused, folgid jne:) Kui üritused bronnitud, siis paneme kalendri vms ka üles Facebooki:)" Kõlab paljulubavalt, eks!

Üldiselt ma väliüritusi ehk rahvapidusid ei salli, aga kuna üks tuttav on suur fänn, õige oleks isegi öelda sõltlane, siis olen temaga mõned korrad ikka kaasa lohisenud. Tegelikult jagad juba esimese korraga ära, mis on mis ja kuidas käituda. Toidu koha pealt pole mõtet isegi naaksuda, igaüks teab isegi, kuidas friikad papptaldrikul välja näevad. Senini on lahenduseks olnud friikate asemel veini tarbida ja pärast koju sööma minna, aga tegelikult oleks tõesti äge, et kui juba pead rahvapidu kannatama, siis vähemalt saaks seal korralikku sööki. Muide, kõigi nende vaimustuskilgete juures pole mul õrna aimugi, mida need foodtrucki inimesed süüa hakkavad andma. Aga mis iganes on parem kui sakilised friikad. Okei, vegan-pläustid ka. Kuna oma toidu ja joogiga rahvapidudele ei lasta, siis veini on mõistlik lapsevankris või koera kandekotis sisse smugeldada - neid ei otsi keegi läbi.Oma toitu tavaliselt lihtsalt ei viitsi kaasa tassida.

See, et suure näljaga võiks muru, puukoort või sakilisi friikaid kühveldada, on minu meelest absoluutselt vale! Täpselt vastupidi - mida kauem nälgid, seda paremat sööki hiljem tahaks. Eile oli mul näljapäev. Täna hommikul tegin väikse jooksuringi ja terve selle aja mõtlesin ainult hommikusöögist! Kui arvad, et oled juba kõikvõimalikud hommikusöögid läbi teinud ja -söönud, siis tee metsmaasikate, -vaarikate ja avokaadoga smuutit. Ja põhjuseks ei olnud eilse päeva nälg - see lihtsalt on õnnest segaseks ajav smuuti!


Vaja läheb:
peotäit metsmaasikaid ja teist -vaarikaid (minu toreda ema korjatud)
poolt avokaadot
ühte banaani
poolt kooritud pirni
mandlipiima

Käitud, nagu smuuti puhul ikka - koostisosad blenderisse ja valmis jook klaasi.

Tuesday, April 21, 2015

Vasikafilee bearni kastmega

Tavaline pühapäevaõhtu:

"Mis teed?"
"Vaatan tennist. Mis ise teed?"
"Tulin töölt, hakkan süüa tegema."
"Millal valmis saab?"
"Pooleteise tunni pärast."
"Selge, ma hakkan poole tunni pärast tulema."

Tuvastamise huvides ütlen, et söögiks on vasikafilee karulauguga bearni kastme, konfiitomatite, võis praetud kaalikate, rediste, herneste, värske soolakurgi, vutimunade  ja karulaugu-mandlilaastupestoga ehk lühidalt - "mis turul näppu juhtus". Läksin karulauku ja kuivatatud mustsõstraid ostma, koju maandusin hiiglasliku laadungiga, nagu ikka.


Niisiis, hangi turult ja poest:
vasikafileed
karulauku
sidrunit
mandlilaaste
rediseid
värsket soolakurki (Salme on tagasi, muide. Selgitasin välja, et tal oli vahepeal jalg haige, sellepärast polnud teda mõnda aega näha.)
kaalikat
vutimune
kirsstomateid
herneid (kauna sees, pärast sööd koos nendega ära ka)
sibulat
suuri kollaseid talumune
valge veini äädikat
oliiviõli
võid
soola
musta pipart

Käitumisjuhised. (Igaüks vaatab ise, millises järjekorras kõige mugavam on. Tegelikult ma ei usu, et keegi neid üleüldse loeb. Kõik vaatate nagunii ainult pilte):

Konfiitomatid - pane ahi 180 kraadi peale sooja. Laota kirsstomatid ahjuvormi, puista peale pisut soola ja musta pipra teri, mõned karulaugulehed ja vala peale oliiviõli nii palju, et tomatid oleksid kaetud. Pane ahju, vaata kella ja looda, et tunni aja pärast on meeles tomatid välja võtta.

Karulauguga bearni kaste - pane potti tükeldatud sibul, 3 spl valge veini äädikat, 3 spl vett, mõned pipraterad ja keeda, kuni vedelik on vähenenud poole võrra. Vala läbi sõela ja jäta oma aega ootama. Vahepeal töötle pastaks väike peotäis karulauku ja jäta samuti kuhugi kapinurgale oma aega ootama. Kui see aeg kätte jõuab, pane potti 3 munakollast, nende juurde valge veini lurr ja kuku vispeldama. Viimasena vispelda väikeste kuubikute haaval juurde või (silma järgi pakun, et umbes 150g). Maitsesta soola ja karulaugupastaga.

Karulaugupesto - topi blenderisse või mõnesse muusse peenesse purustavasse köögiagregaati karulauk, lisa veidi soola, sidrunimahla, väike peotäis mandlilaaste, töötle enamvähem ühtlaseks pastaks ning lisa nii palju oliiviõli, kuni mõnusa siidise konsistentsi saad. Jah, tegelikult tuleb sellest karulaugu-mandliõli, kuna parmesani ei ole, aga esiteks on isegi palju süüa ja pole vaja seda juustu igale poole toppida ning teiseks on "pesto" oluliselt mugavam öelda kui "karulaugu-mandliõli". Valmis pesto pane külmkappi.

Kaalikad - koori, tee kuubikuteks, prae või sees umbes viis minutit ja maitsesta soolaga.

Redised - poolita, prae või sees umbes pool minutit ja maitsesta soolaga.

Herned - keeda pool minutit, prae või sees üks minut, maitsesta soolaga ja lõika pooleks.

Vutimunad - keeda kaks minutit, koori ja lõika pooleks.

Soolakurgid - tee diagonaalis umbes paarisentimetristeks viiludeks.

Vasikafilee - puhasta, prae õli ja või segus mõlemalt poolt umbes kaks minutit, maitsesta soola ja pipraga ning lase enne viiludeks lõikamist viis minutit rahuneda.

Serveerimisel laota köögiviljad ringina taldriku äärele ja nende peale mõned lusikatäied pestot. Keskele tõsta viilutatud vasikafilee ja vala üle bearni kastmega. Ja kohustuslik pühapäevaõhtune jook on Prosecco!



Monday, April 13, 2015

Mustikasmuuti

Ma olen mõnikord unetu. Olgu, tegelikult päris tihti. Ealised iseärasused? Sõltuvalt unetuse kellaaegadest olen õppinud leiutama erinevaid viise, kuidas unenägudest puuduvat aega sisustada. Varahommikuti on trenn päris tänuväärne meelelahutus - nii et kui umbes kell pool kuus hommikul kedagi jooksmas näete, siis võib kahtlustada, et see olen mina. Keset ööd sisustan aega raamatutega. Lisaks mõnele hetkel käsil olevale raamatule on mul püsivalt voodis olevaid kolm - "Valik toiduretsepte" aastast 1966, Mireille Guiliano "Prantslannad ei lähe paksuks" ja "Culinaria Italy". Loen vaheldumisi neid kõiki, nii järjest (järjehoidjad on korralikult vahel), kui suvalistest kohtadest isu järgi lapates. Viimasel unetul ööl leidsin prantslannade raamatust mustikasmuuti retsepti. Lugesin läbi, jätsin meelde, lõpuks jäin uuesti magama ja hommikul tegin järele.


Ühe mustikasmuuti jaoks läheb vaja:
suurt peotäit mustikaid
mett
sidrunimahla
jahvatatud kardemoni (see komponent ongi see, mille pärast üleüldse see smuuti tähelepanu äratas)
piima (harilik lehmapiim mulle jätkuvalt ei meeldi, seekord kasutasin mandlipiima)

Käitu nii: loobi kõik ained blenderisse, blenderda mõnus jook valmis ja joo kohe ära! Kardemon teeb muidu tavalise mustikasmuuti nii toredaks, ausalt! Proovige (ikka smuutit ja mitte unetust)!

Wednesday, April 8, 2015

Karulaugu-hernesupp

Mu õde on taimetoitlane. Mitte mingi peast pööraseks keeranud vegan, vaid tavaline ovo-lakto-taimetoitlust harrastav piff, kellele lihtsalt steigi või raguu tegemine võõras on. Täna sain sõnumi: "Sa ei usu ever, mis ma täna tegin. Boyfriendil sünna on täna ja mu kink jääb mõned päevad hiljaks, sest tellisin netist. Tegin talle siis English breakfasti - mu elu esimene peekonitegu! Ja kurjam sõigi kõik ära!" Armastus käib kõhu kaudu, kas pole?

Mõni toit on võrdselt hea nii peekoniga, kui ilma, näiteks rohelistest hernestest ja karulaugust tehtud supp. Kuigi peekoniga on parem!


Kahe inimese supi jaoks hangi:
üks pakk külmutatud herneid
väiksemat sorti tuust karulauku
üks väike sibul
väike võikuubik
köögiviljapuljongit (keeda ise või kasuta kontsentraati või kuubikut, kuidas meeldib)
soola
üks mozzarellapall

Serveerimiseks:
peterselli
neli viilu peekonit (kui üks sööjatest on taimetoitlane, siis mõistagi kaks viilu - mitte-peekonisööjale pool palli mozzarellat)

Käitu nii:
poolita ja viiluta sibul ning hauta või sees madalal kuumusel umbes kümme minutit. Nüüd lisa karulauk ja hauta veel paar minutit. Lisa kuumust, vala juurde pool pakki herneid ja puljongit nii palju, et see ulatuks umbes kaks sentimeetrit üle köögiviljasegu ning keeda umbes kolm minutit. Püreesta supp, maitsesta soolaga, tõsta pliidile tagasi ja sega juurde ülejäänud herned. Rohkem kui minut neid keeta pole vaja. Keera kuumus maha ja sega väikeste tükkide haaval supi sisse mozzarella. Serveerimisel puista peale peterselli, praetud ja väiksemateks tükkideks rebitud peekonit või taimetoitlased ekstrakogus mozzarellat.

Sunday, April 5, 2015

Avokaadovõileib karulaugumajoneesiga

Lihavõtetega seostuvad esiteks munad ja teiseks jänesed, eks. Munadega on selge - värvitakse ja süüakse. Aga mis osa jänesel siin on? Teda ka süüakse? Või peidetakse munad jänese urgu? Õiget infot sain vanaema käest, nagu ikka - jänes on see tüüp, kes laste järel luurab ja vastavalt käitumisele kas toob muna või mitte. Siin tuleb ilmselt mängu veel üks lihavõtetega seotud element, urvakestega pajuvitsakimp - selle kohta info puudub, nagu ka jõuluvana vitsakimbu kohta googeldades midagi ei leia, aga vaikselt sosistatakse ja näidatakse näpuga, et kui päkapikule või jänesele koerusega vahele jääd, saad tõenäoliselt tuustiga kere peale. Igatahes, hea et see jänese asi nüüd selgeks sai - lihavõtete ajal jänese söömine võrduks päkapiku söömisega jõulude ajal. Seega siis kohatu ja mittevajalik. Mune süüakse küll, kui oled hästi käitunud ja need jänese käest välja teeninud.


Kahe muna-avokaadovõileiva jaoks läheb vaja:
kahte viilu musta leiba
poolt avokaadot
ühte keedetud muna
peotäit rukolat

Karulaugumajoneesi jaoks läheb vaja:
kahte munakollast
teelusikatäit sinepit
teelusikatäit valge veini äädikat
soola
oliiviõli
poole sidruni mahla
väikest tuusti karulauku

Käitu nii: majoneesi tegemiseks vispelda munakollaste hulka sinep, äädikas ja hakka vaikselt õli lisama, kuni oled saanud mõnusa kreemise tekstuuri. Maitsesta soolaga ning sega juurde sidrunimahl ja purustatud karulauk. Tükelda avokaado ja muna, sega rukola ja karulaugumajoneesiga ning tõsta salat röstitud leivale. Toredaid lihavõttepühi!