Ma olen õhupallitüdruk. Mis tähendab, et kui meesterahvale lilli ei kingi, siis õhupalle ikka võib ju. Või kui naisterahvas mainib, et tähtpäevaks lilli ei soovi - aga õhupallide kohta polnud ju midagi öeldud?! Sest keegi ei saa kurvastada, kui tal on õhupall (nagu ütles Karupoeg Puhh).
Eelmise aasta juunis plaanisin oma elukaaslasele sünnipäevakingitust (olgu, sünnipäev oli juunis, plaanisin juba veebruaris). Ütleme, et selline mittefüüsiline asi, väljaprinditud paberil. Aga kuidas sa lähened sünnipäevahommikul, näh, kallis, su ümbrik on siin?! Nii - keerasin rulli, mässisin särgi sisse ja pakkisin ära. Nagu et "jälleeee mingi särk :(" aga tegelikult on palju toredam asi selle sees. Aga ikka nagu midagi jäi puudu. Kus kogu selle asja juures mingi vigur on, kus mina olen?
Sünnipäeva õhtul, pärast tööd, kuulis elukaaslane välisuksele koputust. "Helen tellis midagi kulleriga?" Mis siis ikka, tuleb vaatama minna. Aga Helen ei tellinud midagi kulleriga. Helen ise oligi sünnipäevakingitus ukse taga. Suurel mehel tuli õnnepisar silma: "Mulle ei ole mitte kunagi mitte keegi ühtegi õhupalli kinkinud...". Nii et jah, keegi ei saa kurvastada, kui tal on õhupall.
Sel aastal ma enam õhupallidega koduukse taha ei ilmunud - kaks korda sama nalja ei tehta. Seekord ootasid meeskodanikku töölt tulles õhupallid juba kodus laua peal. Ja kingitus. Ja külmkapis võileivatort.
Käitu nii (koostisosad leiad käitumisjuhiste vahelt):
Lõika kaheksal röstsaiaviilul ääred maha. Laota kaks neist alusele (kui teed suurema tordi, siis laotad rohkem, eks). Öeldakse veel, et immuta piima või puljongiga, aga minu meelest ebavajalik tegevus, täidised on piisavalt mahlased, et tort kuiv ei jääks.
Kõige alumiseks kihiks sega omavahel suitsetatud meriahven (tükelda enne ikka ära ka), majonees, natuke hapukoort, mõned hästi väikseks tükeldatud kapparid ja suts sidrunimahla. Soola ei ole vaja, suitsukala on ise juba soolane. Määri üsna helde kihina saiapõhjale ja laota peale teine kiht saia.
Keskmise kihi jaoks sega omavahel kahvliga peeneks hakitud muna ja suur peotäis krevette. Sega juurde natuke hakitud tilli, suts magusat sinepit, majoneesi, natuke hapukoort, sidrunimahla ja maitsesta soolaga. Määri jällegi saiapõhjale ja laota peale järgmine kiht saia.
Kolmanda kreemi jaoks sega tükedatud soolalõhe, natuke värsket kurki, hakitud tilli, suts sidrunimahla, hapukoor ja lusikatäis majoneesi. Käitu nii, nagu eelnevate kihtide puhul - määri kreem saiapõhjale ja laota peale järgmine kiht saia. Nüüd tõsta tort külmkappi, et maitsed saaksid järgmise hommikuni sõbruneda. Erinevad retseptid mainivad jälle, et pane midagi raskuseks peale, aga minu meelest täiesti ebavajalik samm.
Hommikul sega hapukoor lusikatäie majoneesi ja kalamarjaga. Määri kreem spaatliga ettevaatlikult tordi peale ja külgedele. Ära mäkerda! Mitte kellelegi ei meeldi mäkerdatud tort. Kaunistuseks lao peale (ja lao kohe südamest) krevette, hiidkrevetisabakesi, kurgi- ja sidruniviile, poolitatud vutimune, kalamarja, kappareid ja tillioksakesi. Kõige peale veel mõned sabade ja vuntsidega krevetid (keetsin hetke puljongis). Nüüd pane tort külmkappi, mine tööle ja oota, et elukaaslane õhtul koju tulles selle avastaks ja suurest rõõmust püksi pissiks. Ei avastanud. Kui koju jõudsin, pidin ikka ise näitama.
P.S. Hommikul pärast tordi kaunistamist ja enne tööle tuiskamist tuli pähe tordist paar pilti teha, aga kiiruga unustasin taustale veekeedukannu ja köögikaalu. Nii et keskmise foto tausta tegi töökaaslane Charlotte AI-ga :)
