Kuna ma tavaliselt kümne päeva jooksul iga päev trenni ei tee, vahele tuleb ikka mõni puhkepäev ka, siis tegelikult natuke kartsin, mida füüsiline vorm sellest arvab ja kuidas jaksu on. Mitmetunniseid trenne ma ette ei võtnud, nii et lihasvalu all ei kannatanud kordagi ning tahtmist ja viitsimist jätkus lõpuni. Oma tavapärastele jooksu- ja jõusaalitreeningutele tegin vahele joogat ja isegi toas tolmu koguv trenažöör sai korraks tegevust! Kokkuvõtvalt saan öelda, et see kümnepäevane projekt täitis täpselt seda eesmärki, mida vaja oli - juba umbes poole peal mõtlesin õhtul magama minnes, mis trenni järgmisel päeval teen ja mida hommikuks söön, ehk siis ootasin juba ainuüksi selle pärast järgmist päeva. Esimese päeva sundimisest on praeguseks saanud (jälle, lõpuks ometi) mõnus harjumus ja jätkan seda edaspidi kindlasti täpselt samamoodi! Olgu, nädalas teen mõne trennivaba päeva ka :)
Retsepte ma seekord lahti ei kirjutanud, et mitte postitust kilomeetriseks ajada, aga kel lisaks piltidele täpselt minu retsepti järele isutab, siis jagan hea meelega kirja teel.
Ilusaid hommikuid!
Päev 1 - viigimarja-vaarikasmuuti.
Päev 2 - viieviljahelbepuder vaarikamoosi, viigimarjade, mee ja pistaatsiapähklitega koos eriti hea sojapiimaga Lõuna-Prantsusmaa kohviga.
Päev 3 - must seemneleib päikesekuivatatud tomati pesto ja tomati-basiilikusalatiga.
Päev 4 - puuviljasalat.
Päev 5 - rohelise sibula omlett tomatisalatiga.
Päev 6 - avokaado-kiivi-piparmündismuuti, melon ja ploom (väga suur ploom).
Päev 7 - grillitud seemnesai viigimarjamoosi ja juustuga, pirni-murakasmuuti.
Päev 8 - avokaadokreemi ja kooreta keedetud munaga seemnesai, tomatisalat ja värske apelsinimahl.
Päev 9 - kohupiimakreem vaarikate ja pistaatsiapähklitega, viinamarjad (need õiged, kodus kasvatatud, mitte poe omad) ja piparmünditee.
Päev 10 - lapsepõlvemälestus - isa tehtud einevõileib.
Sellest viimasest ma räägin natuke lähemalt. Kui väike olin, siis nädalavahetustel tegi vahel isa hommikusööki - neil kordadel sai kas munavõid või einevõileiba. Munavõi munavõiks, aga ma ei ole kuulnud, et keegi kunagi oleks teinud nädalavahetuse-einevõileiba, nagu minu isa seda tegi. Välimuselt mitte just eriti atraktiivne toit, üks suur võileivamäsu, ja koostisosade nimekiri kõlab nagu "lest vaarikamoosiga", aga tegelikult on see megahea hommikuvõileib (millest tegelikult pärastlõunani kõht täis on). Einevõileiva tegemine käib nii: rösti leib ja määri sinna peale soola ja pipraga maitsestatud hapukoore-majoneesikastet. Sinna peale tõsta kilufileed ja nende peale pressi omakorda nii tihedalt ja palju, kui mahub juustu, kurki, apelsini, pirni ja keedetud muna. Ja pirni ei tohi asendada õunaga, ega kurki tomatiga - siis ei ole see enam see õige einevõileib! Maitses, nagu seitsmeaastasena :)
