Showing posts with label nii lähedale rämpstoidule kui võimalik. Show all posts
Showing posts with label nii lähedale rämpstoidule kui võimalik. Show all posts

Friday, July 5, 2024

Club sandwich

Kõik algas sellest, kui ma ühel päeval oktoobrikuus otsustasin hakata enamikke nädalavahetusi maal veetma. Jah, mina, linnatüdruk. Ja seal pole juhtumisi ahju ega muud pliiti peale pisikese matkapliidi. Seega muutus ühel hetkel väga väsitavaks protsess "tee taimetoitu - pese pann - tee lihatoitu - pese pann" ja nii mitu korda päevas. Veebruari lõpuks olin väsinud. Ja otsustasin vaikselt proovima hakata, kuidas see liha viis aastat hiljem maitseb. Praegu on juuli ja nüüdseks on mõned "oma" toidud välja kujunenud, mida koos teeme ja koos sööme. Olgu, mina teen, koos sööme. Üks neist on club sandwich. Kiitma peab ka - idee tuli meeskodanikult.

Käitumisjuhised koos koostisosadega - alustan altpoolt:

sai

(tšilli)majonees

jääsalat

küpsetatud kana

tükeldatud jalapenod

tomativiilud 

sool-pipar

majonees

sai

(tšilli)majonees

jääsalat

peekon

praemuna

sool-pipar

majonees

sai


Söö kohe ära!

P.S. Stay tuned! "Maatoidud" ehk õues tehtud ja/või õues söödud toidud on tavalisest erilisemad :)



Thursday, June 18, 2020

Bataadifriikad cheddar juustu ja jalapenoga

Täna on kaduneljapäev. See tähendab seda, et kui tahad millestki oma elus lõplikult lahti saada, siis just täna on õige aeg alustada. Näiteks koristad, alustad dieeti või viskad eksi asjad välja. Mina alustasin eelmise aasta algusest kaduneljapäevast näljapäeva tegemisega. See väljendub selles, et joon päeva jooksul ainult rohelist mahla ja rohelist smuutit. Noh et kuu ikka aru saaks, et võtan asja tõsiselt ja tahan ikka ilus sale püsida. Mõned korrad on vahele jäänud, näiteks kui olen haige olnud või lihtsalt pole näljapäevaks tuju olnud, aga siis üritan kaduneljapäevast mingil muul moel osa võtta. Ükskord näiteks viskasingi kõik vedelema jäänud eksi asjad välja. Alles jätsin ühe korraliku kööginoa, avamata pudelis parfüümi - minu kingitud loomulikult - ja pudeli viskit. Kunagi ei tea ju, millal midagi vaja võib minna.

Täna peaks ka näljapäev olema, aga polnud lihtsalt tuju. Selle asemel kühveldasin lõuna ajal bataadifriikaid cheddar juustu ja jalapenoga. Eks nüüd tuleb õhtul mingi muu viis kompenseerimiseks leiutada.


Friikate jaoks läheb vaja:
ühte hästi suurt bataati (sest kõik on suurena parem, eksju)
oliiviõli
2 supilusikatäit maisitärklist
pool teelusikatäit suitsupaprika pulbrit
veidi musta pipart
suts soola

Käitu nii:
tee bataadist võimalikult ühtlase suurusega ribad - see on ühtlase küpsemise huvides. Pane karpi, vala peale külm vesi, kata kaanega ja jäta ööpäevaks külmkappi seisma. Järgmisel päeval kuivata bataadiribad köögipaberiga hästi korralikult. Lase neil maisitärklise ja paprikapulbri segus korralikult püherdada, sega seejärel oliiviõliga (patsuta korralikult läbi, et tärklisetükke ei jääks) ja lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühe kihina ritta. Küpseta 200 kraadi juures 15 minutit, seejärel keera kõik ükshaaval ümber ja küpseta ka teiselt küljelt 15 minutit. Kõige lõpus maitsesta soolaga.

Cheddari ja jalapeno möksi jaoks läheb vaja:
teelusikatäit võid
teelusikatäit jahu (mina kasutasin mingit gluteenivaba, sest kodus oli)
poolt klaasi piima (mina kasutasin orgaanilist sojapiima, sest kodus oli)
soola,-pipart (aga arvesta, et juust on isegi soolane ja jalapenod isegi...eeem...piprased:))
näpuotsatäit paprikapulbrit (siia panin lihtsalt paprikapulbrit, mitte suitsu oma)
180g cheddar juustu
jalapenosid nii palju kui maitseb

Käitu nii:
sulata potis või, lisa jahu ja sega kokku ühtlaseks plönniks. Sega madalal kuumusel koguaeg segades sisse piim. Kui või ja jahu plönn, mille peen nimi on tegelikult roux, on piimas ilusti lahustunud ja segu meeldivalt paksenenud, tõsta pott tulelt, lisa maitseained, riivitud juust ja sega, kuni möks on ühtlaselt siidine. Kõige viimasena sega juurde viilutatud jalapenod.

Friikate söömise ajal mõtle, millega ärajäänud näljapäeva kaduneljapäeval ikkagi asendada. Näiteks pesed pesu, koristad ja mõtled lihtsalt rõõmsaid mõtteid. Või hakkad taimetoitlaseks:)





Saturday, June 13, 2020

Paljas tofuburger

"Paljas" tähenduses, et ilma saiata, ainult salatilehtede vahel. Pole vaja fäänsipäänsitada ega ninatarka panna, kasutades nimetusi nagu "naked" või "beyond" burger. Eestis tehtud burger, järelikult ikka lihtsalt paljas, nagu eesti keeles öeldakse.

Nii, targutamisnurgake läbi, läheb asja juurde. Sööme õega tööl lõunat. Jah, me töötame samas majas, nii tore, onju!
Õde vaatab: "Ohhooo, mida sa sööd?!?"
"Tofuburgerit."
"Nämma! Kust said?"
"Ise kodus tegin."
"Mis sa panid sinna?"
Hakkan altpoolt ülespoole loetlema: "Salatilehed. Isetehtud rabarberiketšup. Isetehtud tofupihv. Isetehtud majonees segatuna isekasvatatud hernevõrsetest isetehtud pestoga..." Nii kui selle viimase välja ütlesin, sain ise ka aru, milline veidrik ma olen. Varsti teen nõud ka ise. Appi.


Igatahes, kui tahad samasugune veidrik olla, siis käitu nii - keeda ketšup. Selle jaoks tükelda ja keeda omavahel kokku kaks väikest sibulat, kaks vart rabarberit, paar peotäit väikseid kobartomateid, pool purki tomatipüreed, mõned küüslauguküüned, teelusikatäis kaneeli ja nelki, natuke soola, natuke rohkem suhkrut ja väike klaas vett. Püreesta ja vala purkidesse.


Marineeri sibulad. Selle jaoks viiluta 3-4 punast sibulat ja topi purki. Sega kokku võrdses osas õunaäädikat ja vett (vaata koguse poolest ise, kui palju vedelikku su purki mahub), lisa supilusikatäis soola ja teine (pruuni) suhkrut ning sega, kuni need on vedelikus lahustunud. Vala marinaad sibulatele.

Soola kurgid. Ühe liitri vee kohta kulub soola ja suhkrut mõlemat supilusikatäis ja äädikat pool. Vaata ise, kui palju marinaadi teed, ehk kui suure kurgiisuga oled. Viiluta kurgid ja topi purkidesse koos (isekasvatatud:)) tilliga. Lisa mõned küüslauguküüned ja eriti hea, kui mõned mustsõstralehed ka kätte saad. Mina sain, aga allika koha pealt ei saa sõna võtta, sest see pole päris...noh...legaalne. Tuleb leidlik olla:) Vala marinaad purkidesse kurkide ja maitsetaimede peale.


Majoneesi tegemiseks vispelda kokku kolm munakollast ja suur teelusikatäis sinepit - Dijoni või mingit magusat Ameerika moodi sinepit, mitte seda eestlaste lemmikut ülivänget. Aga samas, kes ei proovi, ei saa teada, nii et...:) Hakka vaikselt õli lisama, samal ajal koguaeg vispeldades. Mina kasutan käsivisplit, sest seda on kõige lihtsam pärast pesta, aga mõne elektrilise agregaadiga on loomulikult lihtsam. Jätka protsessi, kuni majonees on saanud õige konsistentsi, selle jaoks peaks kuluma umbes 400ml õli. Õlivaliku koha pealt - ükskõik milline taimeõli on hea, oliiviõli võib majoneesi kibedaks teha. Lisa umbes poole väikse sidruni mahl, veidi soola, sega läbi ja vala majonees purkidesse.

Pesto jaoks blenderda võrdsed tuustid basiilikut ja (jälle isekasvatatud:)) hernevõrseid, väike peotäis seedermänniseemneid, suurem peotäis Parmesani, nii palju oliiviõli, mis konsistentsiga pesto sulle meeldib ja kui soovid, siis üks küüslauguküüs. Mina küüslauku pesto sisse ei pane. Aga panen hästi natuke sidrunimahla ja natuke soola, kuigi seda viimast ei ole tegelikult vaja, sest juust on isegi soolane. Mulle lihtsalt väga meeldib sool. Vala pesto purkidesse ja peale õrn oliiviõlikiht. Miks ma basiilikut ise ei kasvata, on see, et ma söön teda lihtsalt nii palju, et ei jõuaks ära kasvatada.

Tofupihvide jaoks sega kokku 300g pehmet tofut ja mõned peeneks hakitud päikesekuivatatud tomatid. Mul lihtsalt vedeles neid 4 tükki ja mõtlesin ära kasutada, aga kui sul ei vedele, siis ära pane. Kuigi päris hea oli. Lisa üks muna, natuke (isekasvatatud:)) tilli ja rohelist sibulat. Tavaline valge sibul sobib muidugi ka, aga see roheline mul jälle vedeles. Lisa veerand riivitud suvikõrvitsat, maitsesta soola ja pipraga ning vormi pihvideks. Paneeri panko sees ja küpseta ahjus kuldseks.

Kuna suvikõrvitsat ja pankot jäi üle, saab neist friikad teha. Selleks tükelda suvikõrvits, paneeri muna ning seejärel oregano, paprikapulbri ja soolaga maitsestatud pankohelveste sees. Pane samuti ahju küpsema kuniks pealt krõbedaks tõmbavad.

Sai vist kõik nüüd? Saiast rääkides, siis muidugi võid burgeri saia vahele ehitada, nagu normaalne inimene, aga mina tegin nii - ladusin taldrikule rooma salati lehed ja natuke mingeid teisi õrnu pehmeid salatilehti, mille nime ma ei tea. Salatipesa keskele panin rabarberiketšupit ja selle peale tofupihvi. Selle peale lusikatäie omavahel segatud majoneesi ja pestot. Kõige peale virna tomatit, soolakurki ja marineeritud sibulat. Kõrvale kuhja suvikõrvitsafriikaid, nii palju, kui mahub ja veel natuke ketšupit või mingit muud möksi, mis friikatega maitseb. Kõik. Võib ära süüa.

Monday, March 25, 2019

Lillkapsapõhjal pitsa

Paar nädalat tagasi tegin väikse küsitluse, et saada rohkem aimu, mida, kuidas ja kellega kellelegi kõige rohkem süüa meeldib. Küsimuse "minu lemmiktoit on..." vastusevariante saad vaada SIIT, aga kes ei viitsi, siis need olid sellised:
1. Esmaspäevast reedeni varajane hommikusöök kodus
2. Esmaspäevast reedeni kaasa võetud hommikusöök autos/tööl
3. Nädalavahetuse hommikusöök kodus
4. Nädalavahetuse hommikusöök kohvikus
5. Hommikusöök voodis
6. Brunch
7. Esmaspäevast reedeni lõunapakkumine mõnes ümberkaudses toidukohas
8. Esmaspäevast reedeni kodust kaasa võetud lõunasöök töö ajal
9. Nädala sees "tulen-töölt-või-trennist-suren-kohe-nälga" õhtusöök kodus
10. Mida peenemas restos mida peenem õhtusöök, seda parem
11. Nädalavahetusel tehtud aega ja armastust nõudev õhtusöök kodus
12. "Telli toit koju"
13. McDonalds drive-in
14. Kõik, mida saab ema/vanaema juures
15. Piknik
16. Kinotoit
17. Dessert, vahet pole mis päeval ja kellaajal
18. Veepäev
19. Kõik, mida saab kehalt lakkuda
20. Peaasi, et ei pea ise tegema
21. Öösel peale pidu
22. Alkohoolne
23. Mulle ei meeldi süüa

Ülekaalukalt kõige populaarsemaks vastuseks osutus "nädalavahetuse hommikusöök kodus"! Ma küll ei küsinud seda ning keegi vastajatest ka ei täpsustanud, aga eeldan, et kui juba hommikusöök kodus, siis on see ka ise tehtud. "Nädalavahetusel tehtud aega ja armastust vajav õhtusöök kodus" oli populaarsuselt teine vastus (jällegi, jess!!!) ning kolmandal kohal võrdselt "nädalavahetuse hommikusöök kohvikus" ja "esmaspäevast reedeni varajane hommikusöök kodus".

Mulle ka meeldib nädalavahetuse hommikusöök kodus! Eriti meeldib, et see võib lõunani venida, et ei pea pidžaamast (ega vahel ka voodist) välja ronima ning saab Mimosasid juua. Enamasti küll on mu nädalavahetuste hommikud täpselt samasugused kui nädala seeski, ehk siis trenn ja kiire tervislik hommikusöök, aga...mitte täna! MITTE TÄNA!

Homne hommikusöök on juba lennukis ning ülehomne San Franciscos!


Põhja jaoks läheb vaja:
ühte väiksemat sorti lillkapsast
ühte muna
väikest peotäit peenelt riivitud (parmesani) juustu
natuke soola

Tomatikaste tee ikka ise, ära kasuta poe oma ega ketšupit!
Selle jaoks läheb vaja:
ühte purki kooritud tomateid
ühte (šalott)sibulat
kahte küüslauguküünt
natuke tšillit - ükskõik, kas värsket või kuivatatud - mina kasutasin viimast, sest kodus oli
teelusikatäit kuivatatud oreganot
teelusikatäit kuivatatud basiilikut
oliiviõli
soola

Pesto jaoks läheb vaja:
peotäit basiilikut
poolt peotäit riivitud parmesani
natuke seedermänniseemneid
ühte küüslauguküünt
oliiviõli
soola

Katteks kasutab igaüks seda, mis kõige rohkem maitseb ja/või mida kodus on. Minu lemmikpitsa oli varem alati ja ALATI! prosciutto crudo ja rukolaga, nii et nüüd taimetoitlasena olin algul natuke segaduses, mida siis pitsa peale panna...aga tomatite, pesto, parmesani ja rukolaga on väga väga hea!

Käitu nii: kõigepealt tee tomatikaste - selle jaoks pane kõik ained peale tomatite madalale kuumusele oliiviõlisse küpsema. Umbes kümne minuti pärast lisa tomatid ja lase aegajalt segades umbes poole tunni jooksul paksemaks keeda. Lase natuke jahtuda ja blenderda.

Pesto koostisosad pane blenderisse ja vajuta nuppu.

Põhja jaoks riivi lillkapsas, laota ahjuplaadile ja küpseta 150 kraadi juures umbes 15 minutit. Küpsenud lillkapsas laota marli, rätiku või köögipaberi peale ja vääna nii palju vedelikku välja, kui võimalik. Segule lisa juurde muna ja parmesan, maitsesta soolaga, sega ilusti kokku, vormi pitsapõhjaks ja küpseta 180 kraadi juures umbes 10 minutit. Nüüd laota peale katteained ja küpseta ahjus 180 kraadi juures, kuni juust on sulanud.

Tomatikastet jääb üle, aga ühte nokatäit pole ka mõtet keetma hakata. Pane purki ja kui just iga päev pitsat ei tee - aga tegelikult, miks mitte?!? - siis kasuta näiteks pastakastmena. Pestoga sama lugu, aga minul on näiteks ALATI pesto külmkapis ja topin seda igale poole - pošeeritud või praetud muna peale, võileiva peale, salatisse burrata peale jne.


Saturday, October 5, 2013

Medianoche

Ma olen väga vastuvõtlik kõikvõimalikele sõltuvustele. Siinkohal ei mõtle ma alkoholi- või narkootikumisõltuvust, vaid vaimustust ja sõltuvusse jäämist asjadest, tegevustest või inimestest. Vaimustun millestki silmapilkselt ja see muutub omamoodi kinnisideeks - mõtlen sellest 24/7, googeldan, kogun infot, räägin sellest kõigile sõpradele, ühesõnaga tegelen jätkusuutlikult oma vaimustuse objektiga. Sama kehtib kahjuks inimeste puhul - mõne uue kodanikuga tuttavaks saades ja temas midagi erilist nähes haarab mind silmapilkselt eufooria, tahaks temaga pidevalt suhelda ja temaga koos olla. Samas mitte midagi sarnast vastu saades ei taba mind tagaajamiskirg, vaid käitun nagu laps - kui mänguasi on ära peidetud või selgub, et ta on katki, kaotan huvi ja unustan ära. Muude asjade puhul õnneks nii ei ole. Tants on mu armastus olnud alati, aga viimasel ajal olen enda jaoks avastanud salsa! Selles on kindlasti väga oluline roll mu salsatreenerist sõbranna agitatsioonil. Püsivus viib lõpuks sihile ja minu salsatrenni. Olen tõsiselt vaimustuses ja soovitan kõigile - väga sensuaalne, seksikas ja lõbus tants!

Salsa on pärit Kuubalt. Sealne söök oon siin suhteliselt tundmatu - ma ei ole seda ise kunagi teinud, ei mäleta, et mõne sõbra juures oleks pakutud ega tea ka ühtegi kohalikku Kuuba restorani. Kuubalaste toitumusharjumused on põnevad, head ja lihtsad - riis, oad, looma- ja sealiha ning loomulikult mereannid ja puuviljad. Kõikvõimalikud võileivad on Kuubal väga levinud toit. Medianoche (hispaania keeles "kesköö") on sännu, mida Havana ööklubides kesköö paiku võib saada. See sisaldab küpsetatud sealiha, sinki, šveitsi juustu, sinepit ja marineeritud kurki ning serveeritakse ohtralt muna sisaldava spetsiaalse kollase saia vahel. Pärast salsaõhtut või klubiööd iga tantsulõvi lemmikamps. Sest tantsulõvid dieeti ei pea.


Nelja väsinud, õnneliku ja näljas tantsulõvi toitmiseks läheb vaja:
1 suur gruusia sai (sest Kuubale iseloomulikku kollast saia siin kätte saada ei ole võimalik, seega improviseerime)
200 g grillitud veisefileed (sest ahjus küpsetatud sealiha ei ole tantsulõvide lemmik)
4 viilu sinki (mõni õhukeselt viilutatud hispaaniapärane sink on ideaalne)
4 viilu augulist šveitsi juustu
tuust rooma salatit
2 marineeritud või soolakurki
supilusikatäis sinepit
oliiviõli

Käitumisjuhendit ilmselt pole vaja - igaüks teab, kuidas võileiba teha. Öösiti ollakse sel alal eriti loomingulised. Soovitan saia enne sännu kokkuladumist oliiviõliga piserdatult kergelt grillida - krõbe sännu kärab öösel eriti hästi. Topi kõik koostisosad saia vahele ja lõika see suure noaga ettevaatlikult neljaks. Samal ajal käsuta ülejäänud tantsulõvid mojitosid tegema!

Sunday, September 22, 2013

Pohmellilõuna

Ma elan nüüd jälle oma vanas kodus. Uues kodus selles mõttes, et sisustan, dekoreerin ja tuunin, annan oma kodule oma touchi. Kõik on lumivalge, aga selline armas ja minimalistlik, mitte perversne, nagu fäänsis restoranis või juhmistav, nagu hullumajas. Nagu ikka, tuleb sellist sündmust suure peoga tähistada. Teistmoodi lähenemiseks tegin tavapärase "viin-mahlaga-krõpsud-dipikastmega-peo" asemel soolaleiva-brunchi. Ennast ja oma sõpru teades lõppes pidu päevasest kokteilijoomisest ellu jäänud väikse vapra seltskonnaga õhtuse veinide degusteerimise ja tantsuklubisse minekuga, seega järgmise päeva kosutav pohmellilõuna oli ko-hus-tus-lik!


Väsinud inimeste kiireks lõunaks läheb vaja:
600 g veisehakkliha
oliiviõli
suts tomatimahla
1 väike sibul
1 küüslauguküüs
1 suur tšillikaun
2 tomatit
suts soola
pakk nachosid
kuhi riivjuustu

Instruktsioonid:
kõigepealt paku endale soola ja pipraga maitsestatud tomatimahla. Teine variant on aedviljamahl, mis maitseb nagu seljanka, nii et seda tuleb juua, hoides samal ajal nina kinni, et lõhn öökima ei ajaks. Pohmelliga konnade lahti laskmine ei ole enam moes. Vala pannile oliiviõli ja prae seal hakkliha ilusti pruuniks. Samal ajal loobi blenderisse sibul, küüslauk, tšilli, vala juurde veidi tomatimahla ja tee toredaks püreeks. Võid ained ka väikesteks tükkideks hakkida, aga pohmelliga soovin selleks edu ja viitsimist! Tomatid jõuad ka hakkliha küpsemise ajal kuubikuteks tükeldada. Pruunistatud hakkliha, maitsesta Fajita maitseainesegu ja soolaga, vala juurde tomatipasta, tomatikuubikud ja sega veidi. Võta mõni tore ahjuvorm ja pane sinna pool pakki nachosid, peale pool hakklihasegust ja riivjuustust. Tee samadest asjadest teine korrus peale ja küpseta ahjus 200 kraadi juures, kuni juust on sulanud. Serveeri guacamole ja tomatimahlaga sõpradega telkari ees kokasaateid vaadates.

P.S. Ma olen nüüd sildistatud "I kiss better that I cook", aga sildi teisele poole kirjutasid tüdrukud: "...võib vastu vaielda või siis...sa teed superhästi süüa ja suudled fantastiliselt" :)

Sunday, April 7, 2013

Hiinakas veganite moodi

Ma lendasin veganliku elustiili katsetustele ilmselt liiga suure hurraaga peale - kukkusin kohe esimesel nädalal igasuguseid idusalateid, soja- ja tofutoite proovima. Laupäeva hommikuks oli kopp nii ees, et asendasin hommikusöögiks mõeldud murusmuuti klaasi punase veiniga ja läksin nälga ignoreerides Monsaga Osturallile. Väljas lõunat süüa polnud ka väga lihtne, sest kuigi taimetoitlastele on menüüs päris rikkalikult valikuid, ei leia tõsiusklikud veganid sealt peale kõige tavalisema rohelise salati mitte midagi. Mustas Puudlis sõin tegelikult väga head grillitud köögiviljadega salatit, aga linnas õhtusöögiaega koos järjekordse nukra valikuga sööklaga ootamata jäädes jõin lõunasöögile veel veini peale ja läksin koju magama.
Pühapäeval mõtlesin natuke järele ja otsustasin rahulikumalt läheneda - tavalisi sööke veganitele mugandades. Nukker lumesajune päev ja halb tuju olid terava hiina toidu isu tekitanud ka:)


Vaja läheb:
porgandeid
pastinaaki
paprikat
sibulat
mangot
beebimaisitõlvikuid
küüslauku
tšillit
ingverit
rohelisi herneid
sojakastet
austrikastet
seesamiõli
tomatipüreed (ära tomatipastaga segi aja)
seesamiseemneid

Tee kõigist köögiviljadest ribad või kuubikud või minu pärast südamekesed, kuidas soovid, ning loobi need küpsemise järjekorras wokpannile (mina panin täpselt "vaja läheb" nimekirja järgi). Küpseta kõrgel kuumusel, koguaeg segades, kuni köögiviljade valmimiseni. Sega juurde kastmed ja tomatipüree (mina kasutan alati silmamõõtu nimega "lärakas igast pudelist" ja see töötab ideaalselt), kõige lõpus eelnevalt röstitud seesamiseemned ning serveeri kohe! Maitseelamus oli intensiivne ja ausalt öeldes ei isutanud absoluutselt millegi lihalise ega isegi riisi järele:) Viimase koha pealt...riis mulle niiehknaa ei meeldi. Sorry, pilukad.