Võileivatort

Ma olen õhupallitüdruk. Mis tähendab, et kui meesterahvale lilli ei kingi, siis õhupalle ikka võib ju. Või kui naisterahvas mainib, et tähtpäevaks lilli ei soovi - aga õhupallide kohta polnud ju midagi öeldud?! Sest keegi ei saa kurvastada, kui tal on õhupall (nagu ütles Karupoeg Puhh).

Eelmise aasta juunis plaanisin oma elukaaslasele sünnipäevakingitust (olgu, sünnipäev oli juunis, plaanisin juba veebruaris). Ütleme, et selline mittefüüsiline asi, väljaprinditud paberil. Aga kuidas sa lähened sünnipäevahommikul, näh, kallis, su ümbrik on siin?! Nii - keerasin rulli, mässisin särgi sisse ja pakkisin ära. Nagu et "jälleeee mingi särk :(" aga tegelikult on palju toredam asi selle sees. Aga ikka nagu midagi jäi puudu. Kus kogu selle asja juures mingi vigur on, kus mina olen?

Sünnipäeva õhtul, pärast tööd, kuulis elukaaslane välisuksele koputust. "Helen tellis midagi kulleriga?" Mis siis ikka, tuleb vaatama minna. Aga Helen ei tellinud midagi kulleriga. Helen ise oligi sünnipäevakingitus ukse taga. Suurel mehel tuli õnnepisar silma: "Mulle ei ole mitte kunagi mitte keegi ühtegi õhupalli kinkinud...". Nii et jah, keegi ei saa kurvastada, kui tal on õhupall.

Sel aastal ma enam õhupallidega koduukse taha ei ilmunud - kaks korda sama nalja ei tehta. Seekord ootasid meeskodanikku töölt tulles õhupallid juba kodus laua peal. Ja kingitus. Ja külmkapis võileivatort.

Käitu nii (koostisosad leiad käitumisjuhiste vahelt):

Lõika kaheksal röstsaiaviilul ääred maha. Laota kaks neist alusele (kui teed suurema tordi, siis laotad rohkem, eks). Öeldakse veel, et immuta piima või puljongiga, aga minu meelest ebavajalik tegevus, täidised on piisavalt mahlased, et tort kuiv ei jääks. 

Kõige alumiseks kihiks sega omavahel suitsutatud meriahven (tükelda enne ikka ära ka), majonees, natuke hapukoort, mõned hästi väikseks tükeldatud kapparid ja suts sidrunimahla. Soola ei ole vaja, suitsukala on ise juba soolane. Määri üsna helde kihina saiapõhjale ja laota peale teine kiht saia. 

Keskmise kihi jaoks sega omavahel kahvliga peeneks hakitud muna ja suur peotäis krevette. Sega juurde natuke hakitud tilli, suts magusat sinepit, majoneesi, natuke hapukoort, sidrunimahla ja maitsesta soolaga. Määri jällegi saiapõhjale ja laota peale järgmine kiht saia.

Kolmanda kreemi jaoks sega tükedatud soolalõhe, natuke värsket kurki, hakitud tilli, suts sidrunimahla, hapukoor ja lusikatäis majoneesi. Käitu nii, nagu eelnevate kihtide puhul - määri kreem saiapõhjale ja laota peale järgmine kiht saia. Nüüd tõsta tort külmkappi, et maitsed saaksid järgmise hommikuni sõbruneda. Erinevad retseptid mainivad jälle, et pane midagi raskuseks peale, aga minu meelest täiesti ebavajalik samm.

Hommikul sega hapukoor lusikatäie majoneesi ja kalamarjaga. Määri kreem spaatliga ettevaatlikult tordi peale ja külgedele. Ära mäkerda! Mitte kellelegi ei meeldi mäkerdatud tort. Kaunistuseks lao peale (ja lao kohe südamest) krevette, hiidkrevetisabakesi, kurgi- ja sidruniviile, poolitatud vutimune, kalamarja, kappareid ja tillioksakesi. Kõige peale veel mõned sabade ja vuntsidega krevetid (keetsin hetke puljongis). Nüüd pane tort külmkappi, mine tööle ja oota, et elukaaslane õhtul koju tulles selle avastaks ja suurest rõõmust püksi pissiks. Ei avastanud. Kui koju jõudsin, pidin ikka ise näitama.

P.S. Hommikul pärast tordi kaunistamist ja enne tööle tuiskamist tuli pähe tordist paar pilti teha, aga kiiruga unustasin  taustale veekeedukannu ja köögikaalu. Nii et keskmise foto tausta tegi töökaaslane Charlotte AI-ga :)

Mereannipasta

Täna on 2. jaanuar, aasta on 2019 ning mu viimane postitus oli 15. augustil 2017. aastal!!! Söönud muidugi olen üht-teist vahepeal, aga ilmselt pole millestki kirjutada olnud. Võrdlemisi sitt aasta oli ka tegelikult. Või noh, so-so, töö mõttes hea, eraelu mõttes halb. Ülihalb. Oma halbadest asjadest teistele plähmerdada pole viisakas, seega räägin (nagu vist igal aastal) kuidas ma kollektsiooni valmis sain.

Kes veel ei tea, siis tegemist on ööriiete kollektsiooniga ja ajastan igal aastal kusagil oktoobrisse-novembrisse. Et selleks ajaks valmis jõuda, tuleks ideed valmis genereerida juba suvel ning õmblustöödega alustada oktoobri algul (kuna see ei ole mu põhitöö). Aga kuna sel ajal otsustas üks meeskodanik mu elu ära rikkuda, veetsin kolm nädalat depresseerides ega teinud MITTE MIDAGI! Mingil hetkel suutsin ennast siiski kuidagi kokku kraapida ja tegudele asuda - kõik panused ühele kaardile ehk viimasele kahele nädalale! Mõni öö oli kuue-, mõni nelja-, mõni kahetunnise unega, aga kuidagi jõudsin lõpuks niikaugele, et kaks päeva enne tähtaega saime hakata nööpauke tegema. Erilise rõhuga, sest appi tõttas raskekahurvägi ehk minu vanaema! Ja kes nüüd mõtleb, et milline bitch, paneb vanainimese tööle, siis häbi-häbi - vanaemal nimelt on väga peen õmblusmasin, kuhu topid nööbi sisse, vajutad nuppu ja edasi võid teed juua või lehte lugeda, sest masin teeb ise nööpaugu valmis. Plaan oli tegelikult pärast reedest tööpäeva poolikud pidžaamad kotti pakkida ja vanaema juurde nööpauke tegema sõita, aga nagu selgus, siis: "Meil tänavavalgustus ei tööta, sind röövitakse pimedas ära koos oma pidžaamadega! Tuleme ise su juurde." Selge.

Lõplikud panused kõik viimasele 24le tunnile. Alustasin laupäeva hommikul kell 8 ja kusagil 12 paiku päeval sai selgeks, et samas tempos jätkates peaksin kõigi toodete viimistluse triigituna kappi pandud saama umbes 2-3 paiku öösel. Õnneks meelelahutust jätkus. Kõigepealt sõbranna näol (tuntud ka kui unemodell, meigikunstnik ja Tartu-shoppaja, kes viimasel hetkel tüki kaltsu poest kätte saab ja selle minu poole teele paneb), kes igale minu poolt järjest saadetud valmisprodukti pildile vaimustushüüetega kaasa elas ning erinevaid "you-can-do-it"-meeme saatis. Mingil hetkel üsna öisel kellaajal algas "Seks ja linn" seriaali maraton. Ja kolmas meelelahutus oli seesama meeskodanik, keda jutu algul mainisin. Kodanik oli kusagil mingil peol, omajagu (okei, ütleme ausalt et PALJU) alkoholi tarbinud ja tundis millegipärast vajadust minuga suhelda, aga oma konditsioonis ei saanud täpselt ise ka aru, mis teemal. Iga kord telefoni vaadates polnud teada, mida siis nüüd kirjutatakse. Kord "oleme sõbrad", siis "tahaks sinuga kokku saada", siis "me peaksime suhtlemise lõpetama", siis "me ei saa koos olla", siis "sa oled parim" jne jne jne. Meelelahutust jätkus kuni varahommikuni, kui viimase triigitud pidžaama umbes kella 5 paiku kappi panin ja paariks tunniks magama minna otsustasin.
Tegelikult tellisin sel õhtul hoopis India restost toitu, kuna tööhoos poleks olnud aega süüa teha, aga mereannipasta seostub sellega, kui sellesama meeskodanikuga veel hästi läbi saime ja erinevaid söögikohti avastasime. Ühes neist pakuti mereannipastat, mis oli võrdlemisi ebameeldiv suutäis, nii et tegin kodus ise paremini. Meeskodanikule ei pakkunud.

Mereannipasta jaoks neljale aplale või kuuele normaalsele sööjale läheb vaja:
300g fettucine või pappardelle või mõnd muud pastat
2 valge kala fileed (ma kasutasin vist pangaasiust, kui õigesti mäletan)
paar peotäit (ca 200g) hiidkrevetisabasid
paar kalmaari
ca 500g sinimerekarpe (minul olid külmutatud kujul)
2 küüslauguküünt
1 värske tšilli
paar petersellivart koos lehtedega
kaks tomatit
korralik klõmakas valget veini
praadimiseks võid
maitsestamiseks veidi soola ja umbes poole sidruni mahla

Miks ma hangin kõik mereelukad eraldi, mitte ei kasuta külmutatud segu, on sellepärast, et nendes viimastes esineb selliseid imetillukesi sentimeetriseid krevette ja muid molluskeid, mis ei ole toidu sees meeldivad ei välimuse, maitse ega tekstuuri poolest.

Käitu nii:
tükelda küüslauk, tšilli ja petersellivarred ning prae madalal kuumusel või sees mõned minutid. Lajata sinna otsa valge vein, tõsta kuumust ja lase alkoholil aurustuda (aga mitte päris kõigel :):)). Lisa umbes sentimeetristeks kuubikuteks tükeldatud tomatid, maitsesta soolaga ja keeda pastakastet vaiksel kuumusel umbes 10 minutit. Selle aja jooksul jõuad pasta ära keeta. Lisa tomatikastmele tükeldatud kala, krevetid, viilutatud kalmaar ja karbid - samas järjekorras ja vahepeal sega kergelt. Kata kaanega, piilu vahepeal ja kui karbid on avanenud, ongi valmis. Sega juurde pasta, tükeldatud petersellilehed, pigista maitseks veidi sidrunit ja söö kohe ära!

Rohekarbid valge veini kastmes

On ilus soe pärastlõuna, istume sõbranna ja tema mehega fäänsi resto terrassil, kulistame veini ja kühveldame karpe. Ma ei ole kunagi toidu suhtes pirtsakas (kui selleks just maks ei ole!!!), ei vingu ega kritiseeri ilmaasjata, aga ma olen väga aus. Seega kuidas-maitseb-küsimusele vastan samuti ausalt, et kõik on super, aga teen ise paremini. Ja et seda ei maksaks siin kõva häälega kuulutada, sest tegelikult on ju kõik ülihea. Mis oli esimene lause sõbranna mehe suust, kui preili ettekandja saabus ja sama kuidas-maitseb-küsimuse esitas? "Printsessike siin teatas, et teeb ise paremini!". Huvitav, miks mehed arvavad, et naiste sõbrannad kiusamiseks on?!? Jah, teengi paremini, aga ma ei kuuluta seda kui üleüldist tõde, vaid räägin oma arvamusest. Peace!

Vaja läheb:
rohekarpe
kuiva valget veini
1 väike pakk kohvikoort
1 tomat
1 punane tšillikaun
2 küüslauguküünt
poole sidruni riivitud koor
soola
suts oliiviõli

Serveerimiseks:
peterselli
saia - mina kasutasin turult pärit tavalist pikka saia sektoriteks lõigatud kujul
pestot - soovitan ise teha, aga poe oma sobib ka
Mimosa-kokteile - shamp ja apelsinimahl pooleks, iisibriisi

Käitu nii:
tükelda tomat, tšilli ja küüslauk, riivi sidrunilt koor ja loobi kõik ained suurele pannile oliiviõlisse. Ära prae, vaid lase vaiksel kuumusel maitsetel seguneda. Vala juurde vein - koguse suhtes pakun umbes pool pudelit või veidi rohkem, aga igaüks paneb nii palju, kui heaks arvab. Lase alkoholil mõnda aega aurustuda. Mulle meeldib, kui maitses on hiljem veini kergelt tunda, seega väga kaua ei keeda. Pane nina võimalikult lähedale ja kui lõhn ei ole enam käraka oma, vaid mõnusalt kergelt veinine, siis peaks paras olema. Vähemalt minu nina järgi. Nüüd vala juurde koor, maitsesta soolaga ja kui vedelik uuesti keeb, lisa karbid. Sinimerekarpide valmimisest saad aru nende avanemise järgi, aga kuna kasutasin seekord ühe karbipoolega rohekarpe, siis valmimisest andis aimu vana hea kõhutunne. Puista peale peterselli ning serveeri ahjus grillitud pestosaiade ja Mimosa-kokteilidega.

Vähisabasalat

Mina ja lähimad sõbrannad saame kõik sel aastal 30. Siiamaani olen asjaosalistelt näinud sellele kahte reaktsiooni - esiteks numbri vahetumise paanikat ja teiseks, et sellist sündmust peab suure peoga tähistama. Mina ei paanitse. 30 (ja midagi) kõlab paremini kui 20 ja midagi - oled juba tark, veel ilus ja saad deitida nii 20ste kui 40ste meestega. Okei, see esimene ei kõla isegi teoorias hästi...ütleme siis näiteks 28. Jutu mõte on see, et valikuid on palju. Nagu kunagi vastas mu ema minu mossitamisele "miks mina pean perekonnas kõige pisem olema?" paari sekundiga: "et saaksid igas kõrguses kingi kanda ja igas pikkuses meestega käia!"

Oma sünnipäeval peaks tervet päeva nautima, hoolimata sellest, kui hirmuäratav uus number tundub. Võtta vaba päev ja diivanil lesides kõnesid ja sõnumeid vastu võtta. Ja midagi väga head süüa. Ühel oma sünnipäeval, kui olin veel väga noor, aga juba peaaegu sama ilus, kui praegu, veetsin lõunat just sel viisil - diivanil leboskledes lõunaks vähisabadega salatit süües. Ideaalis saab boyfriend sellise imelihtsa lõunasöögi tegemisega hakkama ja toob selle sulle voodisse...või diivanile. Reaalses maailmas teed seda ikkagi ilmselt ise. Mis sellest, et sünnipäev on sinul ja mitte kodanik boyfriendil.

Kahe vähisabasalati jaoks läheb vaja:
200 g vähisabasid
200 g kirsstomateid
1 punane sibul
tuust basiilikut
balsamicot
soola ja musta pipart

Tee nii: poolita kirsstomatid, rebi basiilikulehed tükkideks ja tee sibulast õhukesed viilud. Sega kõik kokku, lisa salatisse vähisabad ning maitsesta  soola ja pipraga. Serveeri balsamicotäppidega ja lonksa kõrvale sünnipäevashampi.

Tomatisalat hiidkrevettidega

Mu õde on üks vapustavalt osav, andekas ja mitmekülgne tütarlaps - jah, see jookseb meil perekonnas. Oma loomult oleme väga erinevad - mina olen impulsiivne ja ülevoolav, tema rahulik ja tasakaalukas. Lisaks kellast kellani kontoritööle harrastab mu õde aktiivselt joogat ja meditatsiooni. Viimast õpetas ta ka mulle. Ta seletas pikalt ja põhjalikult, kuidas käivad esiteks ette valmistavad sammud ja kuidas kogu protsess lõpuks välja peaks nägema. Rahutu ja püsimatu, nagu ma olen, aga endalegi üllatuseks olen nüüdseks mitu nädalat vastu pidanud ja (nii õe kui minu enda) veel suuremaks üllatuseks mulle väga meeldib! Töötab ka - nii hea on igat päeva rõõmsa ja rahulikuna alustada. Soovitan kõigile!

Söögitegemisprotsess võib samamoodi olla pikk, rahulik ja kannatlikkust nõudev - nagu ahjus küpsetatud tomatid.

Ühe tomatisalati jaoks läheb vaja:
6 kirsstomatit
2 tavalist väiksemat sorti tomatit
peotäis rooma salatit
mõned hiidkrevetid
seesamiseemneid
seesamiõli
oliiviõli
küüslauku
soola ja pipart

Käitu nii: poolita kirsstomatid, lao ahjuplaadile, piserda oliiviõliga, puista peale purustatud küüslauku ja küpseta ahjus 100 kraadi juures poolteist tundi - jah, see ongi kannatlikkusharjutus. Vaatad läbi klaasi tomateid, neelud käivad, aga enne pooltteist tundi välja võtta ei tohi. Samal ajal tegele millegi muu kasulikuga ja 10 minutit enne tomatite valmimist tee salat valmis. Lao taldrikule rooma salat ja sektoriteks tükeldatud värsked tomatid. Grilli hiidkrevette seesamiõlis umbes 5 minutit, lõpus lisa seesamiseemned. Tõsta krevetid salatile, lisa sinna ka ahjust tulnud tomatid ning maitsesta soola, pipra ja oliiviõliga.

Kuna mu õde on taimetoitlane ja krevette ei söö, siis temal (ja teistel taimetoitlastel) soovitan samasugust tomatisalatit teha näiteks seesamiõli ja -seemnetega grillitud juustu või tofuga.

Kala-krevetikarri

Ma arvasin, et see on päris piinlik, kui sõbranna kingib soolaleivapeoks suure raamitud kollaaži su umbes 8 aasta jooksul kogunenud piinlikest fotodest, see saadetakse kohe ringlusse ja kõik kohalolijad saavad itsitada ja näpuga näidata. Või et see on piinlik, kui sõbranna keset soolaleivapidu kõnet peab ja mind mu äpardunud meessuhete pärast häbiposti paneb. Aga eriti piinlik on see, kui su lõunasöögikaaslane ootamatult teatab, et tal on sinust aastatetaguseid aktifotosid. Autš!

Intensiivsed maitsed ja klaas veini on õnneks suurepärased piinlikkusetapjad. 

Ingriidiendid umbes kolmele suure või neljale väikse isuga kodanikule:
200 g valget kala
200 g krevette
purk kookospiima
pool purki purustatud tomateid
1 väike punane sibul
1 tšillikaun (minul oli vanaema käest saadud ülitugev tšilli - kui kasutad poest ostetut, siis pane kaks)
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 suuremat sorti küüslauguküüs
väike tuust koriandrivarsi (lehed jäta serveerimiseks)
kahest laimist välja pigistatud mahl
suts sidrunheinapulbrit (või jända värske sidrunheinaga, kui viitsid)
lärakas kalakastet
teine lärakas sojakastet

Serveerimiseks:
200 g pruuni riisi
suts soola
peotäis maapähkleid
väiksem peotäis seesamiseemneid
seesamiõli
koriandrilehti
värsket tšillit
laimisektoreid

Käitumisõpetus: loobi blenderisse sibul, tšilli, ingver, küüslauk ja koriandrivarred ning töötle kõik ilusaks ühtlaseks pastaks. Kalla see pannile õlisse, lase maitsetel veidi aega kergelt segades elavduda ning lisa siis kõik ülejäänud maitseained,  purustatud tomatid ja kookospiim. Lase umbes 20 minutit vaiksel tulel keeda. Samal ajal pane riis keema ning teisele pannile pähklid ja seemned röstima. Kui need on ilusad pruunitriibulised, maisesta seesamiõliga ja lükka eest ära kuni serveerimiseni. Nüüd mine tagasi karri juurde - proovi, kas kõiki maitseid on piisavalt tunda ja tuuni, kui vaja. Keera kuumust veidi juurde ja lisa sinna tükeldatud kalafilee.Umbes minuti pärast lisa karrisse ka krevetid ja kolm minutit hiljem oled valmis serveerima. Paku kõrvale klaas veini ja tee klõks piinlike hetkede ja nende üle naermise terviseks!

Pastasalat hiidkrevettidega

Mida teha, kui su lõunasöögikaaslane ootamatult lunch date'i canceldab (ilus eesti keel:))? Röögid jälle ilusas eesti keeles "fakk", lähed Hesburgerisse ja närid lõunaks košmaarburgerit koos viha- ja kibestumustablettidega? Vale vastus! Vaatad positiivsest küljest - hea, et kodus ilusas kleidis suurt lõunasööki kavandama ei hakanud ja teed iseendale kiirlõuna olemasolevatest vahenditest.

Väikse pastasalati jaoks läheb vaja:
50 pastat
mõned hiidkrevetid
tuust rooma salatit
tuust rukolat
parmesani
pool punast tšillit
paar teelusikatäit pestot
suts oliiviõli
soola ja pipart

Tee nii:
kõigepealt keeda pasta. Valmis pastale sega juurde pesto ja jäta jahtuma, kuni muude asjadega tegeled. Pasta keemise ajal jõuad ühele meilile vastata, tšillit viilutada, parmesanist laastud teha, pesto kapist välja koukida, rooma salati ja rukola tükkideks rebida ning hiidkrevetid pannile visata. Prae neid minut aega kummaltki poolt ja sega kõigi ülejäänud ingridientidega kokku. Maitsesta soola ja pipraga ning söö kohe ära.

Kui oleks teadnud, et nii nämma välja tuleb, oleks katuseparandajale ka pakkunud.

Idamaine nuudlisalat

Kui terve päev kodus töötades eriti lainele satun, võib lõunasöök täiesti vabalt meelest minna. Meenub alles siis, kui nälg hakkab töötegemist segama. Piinlik lugu. Sel puhul läheb käiku külmkapi sisu ja sellest võimalikult kiiresti tehtav väike rõõmus lunch. Nädalavahetuse sushipeost kappi jäänud kala ja krevetid sobivad ideaalselt.

Kahe toreda salati jaoks läheb vaja:
100 g riisinuudleid
100 g värsket lõhet
200 g hiidkrevette soolvees (tavalised väiksed krevetid ja mõlemad ka toorel kujul sobivad, aga soolvees variandiga läheb kõige vähem aega ja sebimist)
1 suuremat sorti küüslauguküüs
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 punane tšillikaun 
suts oliiviõli
1 spl kalakastet
1 spl sojakastet
2 spl magusat tšillikastet
ühe laimi mahl

Serveerimiseks:
seesamiseemneid
maapähkleid (ilma soola ja muu sodiga töötlemata kujul)
suts seesamiõli
koriandrilehti

Käitumisõpetus: pane kõigepealt pannile seemned ja pähklid, peale veidi seesamiõli, lase aegajalt segades kergelt pruunitriibuliseks küpseda ja tõsta kõrvale serveerimist ootama. Vahepeal jõuad kiiresti vett keeta ja selle kaussi riisinuudlitele valada. Jäta nad taldriku või kaane alla umbes viieks minutiks seisma. Nüüd vala pannile õli ja loobi sinna viilutatud küüslauk, ingver ja tšilli, umbes minuti pärast ka tükeldatud kala (tee kuubikud või ribad või kui huvi on, siis oravakujud, nii nagu endale kõige rohkem meeldib) ja krevetid. Lisa kastmeained, seejärel riisinuudlid, sega kergelt ja lase veidi jahtuda. Tõsta kaussi, serveeri seesamiseemnete, maapähklite ja koriandrilehtedega.

Mis nüüd edasi saab? Siesta? Ei, tagasi moodi tegema:)