Pastasalat ehk kompromissilõuna

Ma ei tea, kui paljud inimesed tänapäeval usuvad hingesugulaste olemasolusse... Mina ei uskunud, kuni kohtusin Kätliniga. Sattusime 10 aastat tagasi samasse kohta tööle ja esimene emotsioon mõlemal (!!!) oli: "kes kurat see beib on?!?". Esialgsest tolereerimissuhtest sai poole aasta pärast sõprussuhe ja mida aeg edasi, seda lähedasemaks saime - mis siis, et elukohtadeks vahelduva eluga Tallinn, Tartu, Milano, aga kui sellise inimese leiad, siis soovitan temast kinni hoida!

Kätlin on tugevalt Itaalia-usku, nii et nende juures Tartus külas käies pakutakse lisaks ämbritäitele veinidele tavaliselt kas pitsat või pastat. Kõik söömaajad on seal jumalikud olnud, aga minu saia-armastus on veel lapsekingades, nii et üle kolme päeva naljalt vastu ei pea. Aga oleme mõlemad õppinud kompromisse tegema:) Sellesuvine kombo Käti pasta- ja minu jäneste toidu armastusest käras mõlema jaoks hiilgavalt!

Vaja läheb:
pastat (penne või farfalle on parimad valikud)
rooma salatit
parmesani
oliiviõli
soola-pipart
pestot (Kui muidu olen mõlema, nii ise tehtud, kui poest ostetud variandi poolt, siis siia läheb esimene kindlasti paremini. Paanitseda pole vaja, see võtab 2 minutit - loobi blenderisse tuust basiilikut, veidi röstitud seedermänniseemneid, küüslauguküüs, peotäis parmesani, suts soola, tekstuuri soovi järgi oliiviõli ja blenderda rõõmsalt pool minutit).

Tee nii:
keeda kõigepealt pasta. Samal ajal rebi salatilehed tükkideks ja tee juurviljakoorimisnoaga parmesanist laastud. Valmis pasta sega kohe pestoga. Jaga pasta salatitaldrikute vahel, lisa parmesan, veidi oliiviõli ja soola-pipart. Serveeri sooja ilmaga terrassil koos kahe tšiki ja punase veiniga.

Toost hingesugulaste terviseks ja buon appetito!