Kõrvitsapüreesupp

Käisin Tartus kohalikke sööklaid üle vaatamas - giidi kaasabil, loomulikult. Kogenud kodanikuna teadis ta rääkida, et lisaks tuntud veinikatele ja "Eesti 50 parimat restorani" nimekirjas figureerivatele on Vilde tervisekohvik üks väga popp koht. Mitte, et ma tema soovituses kahelnud oleksin, aga oma silm ja maitsemeel on siiski kuningas, seega läksime kohale. Ja oli tõesti armas söökla! Lisaks väga isuäratavale smuutidelistile kuulsin, et töönädala jooksul on neil iga päev erinev ja väga hea supi- ja salatibuffee. Kõlab nagu oma nime vääriline nunnu tervisekohvik, eks? Nende Facebooki lehel ringi kruiisides sai selgeks, et pole nad seal nii nunnud midagi - leidsin fotogaleriist minu blogist virutatud pildi, ilma ühegi viite ega kommentaarita! Ma ei ole kade inimene, jagan hea meelega, eriti, kuna ma ei ole mingi proff, vaid niisama köögis eksperimenteerija, aga selline salajane pildivirutamine on väga alatu! Kuna pildikommentaarile ega kirjale vastust ei tulnud, rääkisin kogu loo avalikult Facebookis ära (nagu mul kombeks:)). Pärast seda saadeti mulle meiliaadress, millel kontakteeruda, et asi ära lahendada. Ning pärast mõningate meilide vahetamist sain vabanduse ja leppimise märgiks koogiretsepti.

Kuna ma eriti ei armasta kooke süüa ja veel vähem teha, siis tegin endale lohutuseks kõrvitsasuppi.

Sellest kogusest saab nelja inimese lõunasöögi:
veerand väiksemat sorti kõrvitsast (selline peasuurune)
1 väike sibul
2 küüslauguküünt
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 porgand
2 kartulit
pool pirni
veidi õli
pool köögiviljapuljongikuubikust või 2 spl puljongikontsentraati
soola
kõrvitsaseemneid
seedermänniseemneid
peterselli

Käitu nii: koori ja tükelda kõigepealt kõik koostisosad. Kuumuta potis õli ja loobi sinna esiteks sibul, küüslauk ja ingver. Paari minuti pärast lisa kõrvits, porgand ja kartul, lase maitsetel mõned minutit sõbruneda ning vala peale keevat vett täpselt nii palju, et kõik köögiviljad saaksid kaetud. Lisa puljongikuubik või -kontsentraat, maitsesta soolaga ja lase vaiksel tulel 20 minutit keeda. Nüüd lisa kooritud ja tükeldatud pirn - see annab supile kerget magusust ja tekstuurile kreemisust. Keeda veel 10 minutit. Samal ajal rösti pannil kõrvitsa- ja seedermänniseemned. Püreesta supp ning serveerimisel puista peale seemnesegu ja peterselli.

Cubanita

Cubanitast kuulsin esimest korda umbes aasta tagasi sõprade käest - "corontšiku-joomise-koht". Teist korda ilmus see lounge pildile umbes paar kuud tagasi, kui selgus, et minu salsatantsijatest sõbrad on seal neljapäevastel üritustel alati kohal. Niisiis ei olnud mind vaja ühel järjekordsel neljapäeval kaks korda kutsuda - lendasime peale!

Üritus ise oli väga äge - justkui reedeöine klubitripp viisakamate inimestega viisakamasse kohta tõstetud. Muusika ja tants lendasid kohe ukselt näkku ning istuda ega astuda ei olnud kuhugi. Esimesed minutid olid igatahes paljulubavad. Aga seal see lõppes!

Esimene katse veini juua - majaveini pähe serveeriti meile kaks klaasi pissi. Jõime kiiresti ära, et mõistlikumat jooki välja pommima minna. Õnneks olid klaasid väiksed.
Teine katse veini juua: "Vabandage, see eelmine oli mingi sodi. Kas teil on mõnd veini, mida saaks klaasiga, mis ei oleks selline sodi?" Poiss baaris oli noor ja armas ja väga ei vaielnud....ja valas uut sorti sodi.
Vahepeal toodi söök - soe veisefilee salat. Atraktiivse nime all serveeriti taldrikutäis praetud sibulat (ja mingeid muid juurvilju, mille sorti, värvi ega maitset polnud sibula alt võimalik tuvastada). Mu sõbranna oli ilmselgelt pool päeva näljas olnud, nii et ta selekteeris juurviljakombost osavalt ainukese söödava osana kartulid välja. Viie-eurosed praekartulid, mmmm... Kui ma sõbranna näoilmes ja kommentaarides veel veidi kahtlesin, siis ühes ampsus enam mitte! Klaas veini õnneks suutis praesibula ära tappa.

Kolmas katse veini juua: "Vabandage, meile on kaks korda sodi antud. Kas teil on VEEL mõnd veini?" Mispeale koukis noor ja armas poiss välja ühe väikse itaallase (veini, mitte järgmise noore ja armsa poisi) - välimuse järgi otsustasime, et selle me võtame! Hädine klaas viie euro eest, aga okei, maitse oli nagu valgel veinil peab olema.
Järeldused teeb igaüks ise. Vihje korras võin soovitada Cubanitasse kas tantsima või Coronat jooma minna - aga söögist ja veinist eemale hoida. Või ise kaasa võtta.