Shakshuka

Nii. Plaanisin üks laupäev välja minna. Kuna esiteks käin nii harva väljas ja teiseks olen üleüldse suur planeerija, siis oli juba nädal varem kõik detailideni paigas. Kuna oli vaja liibuvasse kleiti mahtuda, oli terve nädal üks suur nälja- ja trenninädal. Nii, laupäev käes, meik ja soeng valmis, klaas veini kõhus, kingad ka juba jalas, hakkan kleidi sisse ronima. Tirin selja tagant pika luku kinni kuni umbes poole seljani, kleit istub ideaalselt, aga lukk edasi enam ei lähe. Tuleb sõbranna ja leiab eest Heleni, kes jookseb mööda tuba, kleit poolenisti seljas ja karjub: "Ma olen paks! Ma olen paks!"

"Ei, kullake, sa ei ole paks!"

"Mul ei lähe kleit selga!"

"Tule ma aitan."

Paar sekundit hiljem: "Ei lähe lukk kinni. Rinnad on suuremaks läinud. Rase oled või?"

"Eiiiii!!!"

Veel natuke hiljem: "Aga kuuuuuleeee. Sa jood neid valgupulbrismuutisid ju. Ja teed trenni. Sul on lihtsalt lihast rohkem ja selg laiemaks läinud!"

Järgmiseks vaatepilt - Helen, kleit poolenisti seljas ja karjub: "Ma olen bõk! Ma olen bõk!"

Pärast paari rahustavat veinilonksu ja sõbranna rahustavat monoloogi leidsin, et no nii väga bõk ma nüüd tegelikult ei ole, panin teise kleidi selga, viskasin valgupulbrid minema ja läksime linna peale.

Smuuti sisse enam valgupulbrit ei pane. Või asendan mõne teise hommikusöögiga. Näiteks shakshuka, Lõuna-Aafrikast pärit veidi vürtsikas tomati ja munaga toit. 

Kahe söödiku jaoks läheb vaja:
ühte hästi väikest sibulat
ühte küüslauguküünt
ühte paprikat - 2/3 rösti ahjus ära, 1/3 lisa toorelt
suurt peotäit kirsstomateid, no pigem selline mehe peotäis :)
4 suurt supilusikatäit purustatud tomateid
poolt teelusikatäit suitsupaprikat
poolt teelusikatäit vürtsköömneid

maitse järgi tšillihelbeid
soola ja pipart
oliiviõli
4 muna

serveerimiseks koriandrit ja/või peterselli

Käitu nii:
poolita ja viiluta sibul, tükelda küüslauk ja viska nad pannile õlisse. Ära prae, küpseta madalal kuumusel kuldseks. Lisa ribastatud paprika, paar minutit hiljem röstitud paprika, suitsupaprikapulber, vürtsköömned ja tšillihelbed, maitsesta soola ja pipraga. Vala juurde purustatud tomatid ja lase segul madalal kuumusel umbes 5 minutit küpseda, siis lisa poolitatud kirsstomatid ja küpseta veel 5 minutit. Nüüd tee lusikaga tomatisegusse munale koht, ehk väike õõnsus ning löö muna sinna sisse. Tee sama ka kolme ülejäänud munaga. Kata pann kaanega ja küpseta kuni munavalge on hüübinud, kuid munakollane veel seest vedel. Selleks peaks kuluma umbes 7-8 minutit, kuid usalda eelkõige välimust ja oma sisetunnet. Nii muna puhul kui elus üldse :) Serveerimisel puista peale värsket koriandrit ja/või peterselli.

Kuu aja pärast - sama kleit, uus katse :) 

Bataadifriikad cheddar juustu ja jalapenoga

Täna on kaduneljapäev. See tähendab seda, et kui tahad millestki oma elus lõplikult lahti saada, siis just täna on õige aeg alustada. Näiteks koristad, alustad dieeti või viskad eksi asjad välja. Mina alustasin eelmise aasta algusest kaduneljapäevast näljapäeva tegemisega. See väljendub selles, et joon päeva jooksul ainult rohelist mahla ja rohelist smuutit. Noh et kuu ikka aru saaks, et võtan asja tõsiselt ja tahan ikka ilus sale püsida. Mõned korrad on vahele jäänud, näiteks kui olen haige olnud või lihtsalt pole näljapäevaks tuju olnud, aga siis üritan kaduneljapäevast mingil muul moel osa võtta. Ükskord näiteks viskasingi kõik vedelema jäänud eksi asjad välja. Alles jätsin ühe korraliku kööginoa, avamata pudelis parfüümi - minu kingitud loomulikult - ja pudeli viskit. Kunagi ei tea ju, millal midagi vaja võib minna.

Täna peaks ka näljapäev olema, aga polnud lihtsalt tuju. Selle asemel kühveldasin lõuna ajal bataadifriikaid cheddar juustu ja jalapenoga. Eks nüüd tuleb õhtul mingi muu viis kompenseerimiseks leiutada.

Friikate jaoks läheb vaja:

ühte hästi suurt bataati (sest kõik on suurena parem, eksju)

oliiviõli

2 supilusikatäit maisitärklist

pool teelusikatäit suitsupaprika pulbrit

veidi musta pipart

suts soola

Käitu nii:

tee bataadist võimalikult ühtlase suurusega ribad - see on ühtlase küpsemise huvides. Pane karpi, vala peale külm vesi, kata kaanega ja jäta ööpäevaks külmkappi seisma. Järgmisel päeval kuivata bataadiribad köögipaberiga hästi korralikult. Lase neil maisitärklise ja paprikapulbri segus korralikult püherdada, sega seejärel oliiviõliga (patsuta korralikult läbi, et tärklisetükke ei jääks) ja lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühe kihina ritta. Küpseta 200 kraadi juures 15 minutit, seejärel keera kõik ükshaaval ümber ja küpseta ka teiselt küljelt 15 minutit. Kõige lõpus maitsesta soolaga.

Cheddari ja jalapeno möksi jaoks läheb vaja:

teelusikatäit võid

teelusikatäit jahu (mina kasutasin mingit gluteenivaba, sest kodus oli)

poolt klaasi piima (mina kasutasin orgaanilist sojapiima, sest kodus oli)

soola,-pipart (aga arvesta, et juust on isegi soolane ja jalapenod isegi...eeem...piprased:))

näpuotsatäit paprikapulbrit (siia panin lihtsalt paprikapulbrit, mitte suitsu oma)

180g cheddar juustu

jalapenosid nii palju kui maitseb

Käitu nii:

sulata potis või, lisa jahu ja sega kokku ühtlaseks plönniks. Sega madalal kuumusel koguaeg segades sisse piim. Kui või ja jahu plönn, mille peen nimi on tegelikult roux, on piimas ilusti lahustunud ja segu meeldivalt paksenenud, tõsta pott tulelt, lisa maitseained, riivitud juust ja sega, kuni möks on ühtlaselt siidine. Kõige viimasena sega juurde viilutatud jalapenod.

Friikate söömise ajal mõtle, millega ärajäänud näljapäeva kaduneljapäeval ikkagi asendada. Näiteks pesed pesu, koristad ja mõtled lihtsalt rõõmsaid mõtteid. Või hakkad taimetoitlaseks:)

Shahi Paneer

Ma ei ole tahtnud mitte midagi kirjutada alates sellest, kui Ameerikast tagasi tulin. Sest tahtsin ainult sellest kirjutada, samas oli see kõik liiga emotsionaalne, nii et otsustasingi, et ei kirjuta parem mitte midagi. Nüüd, rohkem kui aasta hiljem, tundub, et võib juba:)

Igasuguseid uusi ägedaid toiduideid ja -retsepte olen vahepeal kogunud muidugi kõvasti. Karantiini ajal kukkusid kõik esiteks kõvasti trenni tegema ning järgmiseks kõvasti keetma ja küpsetama. No lõpuks kukkusid kõvasti jooma ka, aga jääb praegu selle eelmise osa juurde. Mulle meeldis köögis hullamine juba varem väga. Samuti meeldis mulle üksi kodus raamatuid lugeda ja filme vaadata, selle asemel, et mööda lärmakaid baare ja ööklubisid võõrastel inimestel seljas nühkida. Ja higised spordiklubid pole mulle ka kunagi meeldinud, selle asemel vehin kodus hantlitega või jooksen õues. Ja e-poodide suur sõber olin ma ka juba varem. Igatahes, mulle olid need kõikvõimalikud piirangud väga sümpaatsed. Samamoodi on mulle väga sümpaatne India toit. Täpsemalt, India taimetoit ja seda juba enne, kui minust taimetoitlane sai. Näiteks shahi paneer ehk juust tomatikastmes. Retsepti olen veits googeldanud ja siis seda enda järgi mugandanud. Kindlasti saavad ninatargad nüüd vaielda, et see pole ju siis päris shahi paneer, aga milline India toit Eestis üldse on päris õige India toit? Aga shahi paneeriks kutsumine annab oluliselt rohkem aimu toidu olemusest, kui lihtsalt "möks".
Suurest keetmise ja küpsetamise vaimustusest nüüd kõik möksi keetma, eks.

Karripasta jaoks läheb vaja:
praadimiseks gheed või võid (ikka päris heldelt:))
soola
12 india pähklit
10 mandlit
2 väikest sibulat
2 küüslauguküünt
4 rohelist tšillit (kui ei ole terava toidu sõber, vähenda kogust või jäta üldse välja)
1 tl kardemoni
pool tl kurkumit
2 keskmise suurusega tomatit või peotäis kirsstomateid

Karri jaoks läheb vaja:
400g paneeri ehk India juustu (tee ise, osta poest valmiskujul või siis asenda hoopis tofuga)
umbes 4cm jupp ingverit
2 küüslauguküünt
1 tl vürtsköömneid
pool tl nelki
1 tl kaneeli
1 tl tšillihelbeid
pool tl kurkumit
poolteist tl garam masalat
300g passeeritud tomateid
200g (taimset) koort
näpuotsatäis safranit

Kui juustu teed ise, siis lisaks 2l täispiima ja umbes poole sidruni mahla ning marli pane ka kindlasti ostunimekirja, sest niisama seda kodus vedelemas ilmselt ei ole. Mina kasutan kardinaülejääke :)

Alusta kõigepealt juustu tegemisest. Selleks kuumuta piim pidevalt segades keemiseni. Lisa sidrunimahl ja keera kuumus kinni. Piim hakkab nüüd kalgenduma, sega veel mõned minutid ja lase siis veidi aega jahtuda. Pane paar kihti marlit sõelale ja vala mass sinna peale. Mina kasutan pastasõela, sest tavalist nii suurt lihtsalt ei ole. Vääna üleliigne vedelik välja, vastavalt kui pehmet või kõva juustu eelistad ja pane juust koos marliga kuni järgmise päevani külmkappi raskuse alla seisma.

Karri tegemist alusta pastast. Sulata või pannil, lisa mõlemad pähklid ja prae keskmisel kuumusel mõned minutid. Lisa tükeldatud sibulad, küüslauk ja tšilli, keera kuumus madalamaks ja küpseta kuldseks. Lisa vürtsid, veidi soola (mina muidugi panen palju:)), paari minuti pärast tükeldatud tomatid ja lase segul umbes 10 minutit küpseda. Lase jahtuda ja püreesta.

Tee paneerist kuubikud ja prae ettevaatlikult segades pannil või sees kuldpruuniks. Vala pannilt maha, lisa sinna natuke võid, tükeldatud ingver ja küüslauk ning lase suht madalal kuumusel mõned minutid küpseda. Lisa kõik vürtsid, tšillihelbed, veidi soola ning sega paar minutit. Nüüd lisa eelnevalt valmis tehtud pasta, sega kõik korralikult läbi, seejärel passeeritud tomatid, vett nii palju, et segu oleks natuke vedelam, kui karri valmis kujul olema peaks, ning jäta umbes pooleks tunniks madalale kuumusele. Aegajalt käi vaatamas, kuidas tal läheb ja sega kergelt. Poole tunni möödudes vala juurde koor, puista safran ja sega kõik ilusti läbi. Viimasena lisa paneerikuubikud. Nii lihtne ongi:)

Angry Birds

Ei, ma ei ole kuhugi kadunud ega söömisest ja söögitegemisest täielikult võõrdunud. Teen lihtsalt autojuhilube, uut väga lahedat tööd ja vahepeal käis blogi jaoks vajalik aksessuaar - fotokas - koos mu õega India-reisil.

Aasta algus mõjub paljudele muserdavalt, kas pimeduse, külma või eelmisest aastast jäänud iseendale antud täitmata lubaduste tõttu, ja räägitakse, et sel ajal toimub ka kõige rohkem lahkuminekuid. Mina ei alustanud uut aastat mossitades, vastupidi. Tagantjärele ei saa niiehknaa enam midagi muuta ja kahetsemine ei tee teadupärast kedagi õnnelikuks. Parem teha uusi plaane ja minna uutele tegudele. Ilmselt mu alateadvus niimoodi ei arvanud - kui muidu oled energiat täis ja heas tujus, siis tuleb iseendale, kuigi mitte sihilikult, midagi nõmedat kokku keerata! Sain tuttavaks ühe ülilaheda meeskodanikuga (nagu mu sõber ütles: "su silmad säravad temast rääkides") ja kuna kõik nii uskumatult hea tundus olevat, siis oli ise vaja selline käkk kokku keerata, et pikka aega saad iseenda täieliku idiootsuse üle veel täielikus hämmingus olla. Nii et edaspidi istun samasuguste sigaduste vältimiseks toas ja mossitan omaette nagu  Angry Bird.

Kõik on ilmselt kuulnud Itaalias populaarsest Arrabbiatast ehk tomati, küüslaugu ja tšilliga pastakastmest. "Arrabbiata" tähendab tõlkes "vihane" - tšillist tuleva tulisuse pärast. Paned tomatikastmele kana juurde ja saadki Angry Birds'i, palun väga.

Kahele Angry Birds'ile läheb vaja:
2 kanafileed
suitsupaprikapulbrit
oliiviõli
suur peotäis kirsstomateid
2 küüslauguküünt
taluvuse järgi värsket või kuivatatud tšillipipart
suts palsamiäädikat
pool tl suhkrut
soola
serveerimiseks värsket basiilikut ja Parmesani

Käitu nii:
maitsesta kanafileed paprikapulbri ja soolaga ning jäta mõneks ajaks maitsed omavahel sõbrunema. Vahepeal saad teha tomatikastme - pane poolitatud kirsstomatid, viilutatud küüslauk ja tšilli oliiviõlisse küpsema (väga vihaselt praadida pole vaja), maitsesta palsamiäädika, suhkru ja soolaga ja jäta mõneks ajaks keema, kuni tomatid suurema osa veest välja higistavad. Sel ajal saad pliidil grillida või ahjus valmis küpsetada kanafileed.

Serveerimiseks jaga tomatikaste taldrikutele, tõsta peale (kas viilutatult või tervelt, kuidas tuju on) kanafileed ning garneeri basiilikulehtede ja parmesanilaastudega.
Mu ema ütleb, et paha tujuga ei tohi juua, nii et kui tunned end nagu Angry Bird, siis ära endale veini paku.

Tegelikult ma väga kaua ei mossita, sest midagi tagasi võtta ju nagunii enam ei saa. Nii et läheb varsti üle. Aga mu idiootsus hämmastab mind sellegipoolest jätkuvalt.

Kollane karri

Mu sõbrad on väiksed lohakad ja räpased põrsad! Iga kord, kui keegi külas on käinud, saan lisaks nõude pesemisele ka rõõmsalt mööblit küürida - sest iga kord on valged toolid, valge vaip ja valge diivan, või vähemalt üks neist, oma doosi punast veini saanud. Kusjuures kummalisel kombel on veiniplekid otseses seoses sellega, kes külas on käinud - naisinimesed jätavad maha palju väikseid veinitäpikesi, aga meesinimesed lajatavad diivanile punast veini ikka südamest. Ei, ma ei liialda ega mõtle seda välja - viimase paari kuu jooksul olen täpselt kaks korda Vanishi ja muude imevahenditega diivanit küürinud.

Nüüdsest saab minu juures istuda kiletatud diivanil või veini juua ainult vannitoas. Aga väikestele räpastele põrsastele väikest nämmat sealihakarrit võib ikka pakkuda - seda ka muidugi kiletatud toolidel kiletatud laua ääres!

Kollase sealihakarri neljale inimesele saab järgnevatest ainetest:
400 g sea sise- või välisfileed
purk kookospiima
sama suur purgitäis puljongit
1 sibul
3 küüslauguküünt
2 punast tšillit
paarisentimeetrine jupp ingverit
väike tuust värske koriandri varsi (lehed jäta serveerimiseks)
1 tl vürtsköömneid
1 tl kurkumit
pool tl jahvatatud koriandrit
pool tl kaneeli
soola
praadimiseks õli
serveerimiseks riisi, jogurtit ja koriandrilehti

Käitu nii: pruunista kõigepealt kuubikuteks tükeldatud seafilee õlis ja tõsta siis mõneks ajaks kõrvale. Loobi pannile tükeldatud sibul, küüslauk, tšilli, ingver ja koriandrivarred ning lase nõrgal kuumusel maitsetel veidi sõbruneda. Nüüd lisa kõik vürtsid ja sega paar minutit, kuni pasta maitset võtab. Vala juurde kookospiim ja puljong ning kui segu juba keeb, ka liha. Lase vaiksel tulel umbes 45 minutit keeda, kuni karri pakseneb. Serveeri riisi, maitsestamata jogurti ja koriandrilehtedega. 

Lambakarri

Igasuguste üldlevinud ja tüdimuseni arutletud arvamuste järgi ei mõista mehed naisi ega vastupidi. Samamoodi, miks mehed püsti pissivad ja miks jaapanlastega ei saa lambist nende keeles rääkima hakata, on meeste mõttemaailm naiste jaoks ja naiste oma meeste jaoks müsteerium. Naised on keerulised, emotsionaalsed, tahavad alati "asjadest rääkida" ja nii füüsilist kui hingelist hellust saada ning mehed on nagu toataimed, mida tuleb aegajalt kasta (ehk siis süüa ja seksi pakkuda) on naisteajakirjades ja -foorumites "kuidas olla seksi-ninja" teemade kõrval üks äranämmutatumaist. Ma eriti ei usu seda. Mehed on samasugused piripillid ja kilomeetriste sõnumite saatjad, kui naised, ning naised võivad olla samasugused mugavad ja ignorantsed, kui mehed - see kõik sõltub eelkõige inimesest ehk tema olemusest ja iseloomust.

Samasugune äranämmutatud arvamus meeste poolt on, et naistele meeldivad jõusaali, solaariumi, juuksuri ja viimaste moeröögatuste poolt tuunitud särava naeratuse ja särava olekuga mehed. Mõnedele naistele muidugi meeldivadki, eriti kui komplektis on ka hiiglaslik rahakott, aga neid naisi kutsutakse linna peal hellitusnimega "kanad". Ilusatele, intelligentsetele ja säravatele naistele ei avalda kogu eelnimetatud iluspoisikombo mitte mingisugust muljet. Mees ei pea olema ilus ega rikas, vaid hea, lõbus ja armas. Iluspoisid on ainult poppides loungides ja klubides funnimiseks.  Päriselt endale koju võtaks iga naine endale ainult tõeliselt hea mehe ning kena välimus võib olla lihtsalt meeldivaks boonuseks.

Iseend armastavate ja kõrgelt hindavate naiste jaoks ei ole meeskodanike juures oluline mitte välimus, vaid sisu. Sama saab öelda karride kohta - ei näe kuigi atraktiivsed välja, aga maitse on jumalik.

Nelja inimest soojendavaks lambakarriks läheb vaja:
450 g lambafileed
praadimiseks õli
1 sibul
3 küüslauguküünt
2 punast tšillikauna
paarisentimeetrine jupp ingverit
1 tl kurkumit
1 tl garam masalat (minul on imeline õe Indiast toodud maitseainesegu)
1 tl vürtsköömneid
purk kookospiima
sama suur purgitäis kanapuljongit
3 väikest tomatit
serveerimiseks riisi, viilutatud tšillikauna ja koriandrilehti

Käitumisjuhend:
kuumuta pannil õli ja prae umbes kolmesentimeetristeks kuubikuteks tükeldatud lambafileed 3-4 minutit. Tõsta lammas mõneks ajaks kõrvale. Keera kuumus väiksemaks, lisa pannile veidi õli ning väga peeneks tükeldatud sibul, küüslauk, tšilli ja ingver. Lase aegajalt segades mõned minutid maitsetel intensiivistuda ja seguneda, seejärel lisa kurkum, garam masala ja vürtsköömned. Järgmisena lisa kookospiim, puljong ja tomatikuubikud. Sega karri kergelt läbi ja tõsta lammas kastmesse tagasi. Lambaliha peab olema üleni kastmega kaetud, nii et lisa puljongit, kui vaja. Kata kaanega ja keeda vaiksel tulel umbes tund aega.
Serveeri riisiga ning puista peale tšillit ja koriandrit.

Veisefileesalat

Perekond ja lähedasemad sõbrad juba teavad mu häälekaid sõnavõtte...ja hiljem nendesamade sõnade söömist! Klassikute hulka kuuluvad näiteks "ma vihkan sporti!" ja "ma ei hakka kunagi süüa tegema!"...mõlemad on nüüdseks minu igapäevased sõbrad. Mu ema kasutab neist viimast elava näitena motivatsioonikõnes oma tuttavatele, kes väidavad, et ei oska ega taha süüa teha...
Mu viimane (millalgi paari aasta jooksul ilmunud) teadaanne on: "Ma ei hakka endale kunagi üksi kodus olles steiki küpsetama! Nüri!". Aga kui ammu pole väljas sööklas käinud ja steigi isu kallal on, siis hakkad ikka küll!

Väikse veisefileesalati jaoks läheb vaja:
200 g veise (sise- või välis-) fileed
peotäis erinevate salatilehtede segu
1 väike värske kurk
pool värskest punasest tšillikaunast
koriandrilehti
3 tl kalakastet
veerandi laimi mahl
pool tl pruuni suhkrut
praadimiseks oliiviõli
maitsestamiseks soola (soovitan ettevaatlik olla, kalakaste on juba päris soolane) ja pipart

Tee nii: prae veisefileed kuumas õlis kummaltki poolt 5 minutit - selle ajaga peaksid saama veidi alla medium-küpsusastmega steigi. Mitte päris nii, et pärast "muu" ütleb, aga siiski pigem tooremapoolse. Samal ajal jõuad viilutada kurgi (selle jaoks kasuta juurviljakoorijat, saad armsad pikad kurgiribad) ja tšilli ning need koos salatilehtedega taldrikule tõsta. Lase lihal 5 minutit puhata, enne kui talle noaga lähened. Sel ajal sega salatikastmeks kokku kalakaste, laimimahl ja suhkur. Viiluta liha, laota salatikuhjale, maitsesta kastme, soola ja pipraga, puista peale koriandrilehed ning söö kohe ära!

Tšillimajoneesiga kanasalat

Rannakeha 2013 on jätkuvalt eesmärk, aga eeldusel, et hommikul on trenn, õhtul on trenn ja vahepeal sööd puuvilju, võib ühe majoneesikastmega salati endale lubada küll!

Meid, rannakehasid, on kaks ja kahe rannakeha salati jaoks läheb vaja:
2 kanafileed
1 väike punane paprika
1 viil ananassi (pean ikka värsket silmas)
värsket kurki
maisi (suvel vanaema käest saadud, puhastatud ja sügavkülmutatud ning päev enne salati tegemist keedetud on kõige parem:) Kui see liiga utoopilise lahendusena tundub, siis kasuta konserveeritud maisi, aga pese enne plägane säilitusvedelik maha)
jääsalatit (Rooma salatit sinna juurde segada on väga hea, kui see kusagilt kätte saada õnnestub)
majoneesi (soovitan ise teha (munakollane-sinep-sidrunimahl-oliiviõli), aga kui ei viitsi, kasuta poest ostetut)
1 küüslauguküüs
1 tšillipiprakaun (kui kahtlustad end olevat tšillitalumatu, ole doseerimisega esialgu ettevaatlik)
2 spl magusat tšillikastet (see võib küll poest pudeli seest pärit olla:))
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Käitumisjuhend: tee kanafileed laiupidi õhemaks. Pane kergesse marinaadi - lihtne sidruni-küüslaugu-kapparite kombo valgeveiniäädikaga sobib hästi. Küpseta grillpannil ja pane kõrvale oma etteastet ootama.

Sega isetehtud või poemajoneesile juurde küüslauk ja tšilli (kui teed majoneesi ise, siis võid need ingriidiendid ka blenderisse visata - vähem vaeva tükeldamisega), sega juurde tšillikaste ja suts soola.

Laota salatilehed taldrikule, sinna peale oma ilumeele järgi tükeldatud paprika, ananass ja kurk, lisa mais ja sega kergelt läbi. Viiluta kanafileed ja tõsta salatile. Miks on hea nad suts varem valmis grillida ja oodata lasta? Sest soe kanafilee teeb ka salatikastme soojaks ja soe majonees on....tsiteerides ühe noore sõbra häälekat negatiivset arvamuse avaldamist: "iuuuuuuu". Samas, tema on supermodell ja sellistele on ju teadupärast kõik lubatud, eriti teiste kodanike suunalised "iuuuuu"-d, eks. Tagasi salati juurde -  siin on siiski külm kana ja külm majonees tegijad! Kõige lõpuks maitsesta salat soola ja pipraga ning serveeri tšillimajoneesiga.