Karulaugu-hernesupp

Mu õde on taimetoitlane. Mitte mingi peast pööraseks keeranud vegan, vaid tavaline ovo-lakto-taimetoitlust harrastav piff, kellele lihtsalt steigi või raguu tegemine võõras on. Täna sain sõnumi: "Sa ei usu ever, mis ma täna tegin. Boyfriendil sünna on täna ja mu kink jääb mõned päevad hiljaks, sest tellisin netist. Tegin talle siis English breakfasti - mu elu esimene peekonitegu! Ja kurjam sõigi kõik ära!" Armastus käib kõhu kaudu, kas pole?

Mõni toit on võrdselt hea nii peekoniga, kui ilma, näiteks rohelistest hernestest ja karulaugust tehtud supp. Kuigi peekoniga on parem!

Kahe inimese supi jaoks hangi:
üks pakk külmutatud herneid
väiksemat sorti tuust karulauku
üks väike sibul
väike võikuubik
köögiviljapuljongit (keeda ise või kasuta kontsentraati või kuubikut, kuidas meeldib)
soola
üks mozzarellapall

Serveerimiseks:
peterselli
neli viilu peekonit (kui üks sööjatest on taimetoitlane, siis mõistagi kaks viilu - mitte-peekonisööjale pool palli mozzarellat)

Käitu nii:
poolita ja viiluta sibul ning hauta või sees madalal kuumusel umbes kümme minutit. Nüüd lisa karulauk ja hauta veel paar minutit. Lisa kuumust, vala juurde pool pakki herneid ja puljongit nii palju, et see ulatuks umbes kaks sentimeetrit üle köögiviljasegu ning keeda umbes kolm minutit. Püreesta supp, maitsesta soolaga, tõsta pliidile tagasi ja sega juurde ülejäänud herned. Rohkem kui minut neid keeta pole vaja. Keera kuumus maha ja sega väikeste tükkide haaval supi sisse mozzarella. Serveerimisel puista peale peterselli, praetud ja väiksemateks tükkideks rebitud peekonit või taimetoitlased ekstrakogus mozzarellat.