Viigimarja-vaarikasmuuti

Tean paljusid inimesi, kes hommikusöökidesse väga külmalt suhtuvad, ehk siis neid ei harrasta. Paljude eksemplaride "hommikusöök" koosneb üleüldse kolmest tassist tõrvalaadsest kohvist ja hunnikust sigarettidest. Kuna ma ise olen samuti suve, puhkuse ja sellega kaasnenud lebohuntlusega hommikusöögi söömise unarusse jätnud, otsustasin kümne päeva jooksul iga päeva alustada  trenni ja korraliku hommikusöögiga. Selle ajaga peaks see komme olema juba sisse harjunud ja edaspidi iseenesestmõistetav olema. Loodetavasti saan eeskujuks ja motivatsiooniks olla, et oleks tahet päeva mõnusa miiluga alustada. Pärast on terveks päevaks parem tuju ja enesetunne. Hommikune trenn - see on igaühe enda otsustada.

Kümne päeva pärast näeme - stay tuned :)

Päev 1 - viigimarja-vaarikasmuuti.

Vaja läheb:
viigimarju
vaarikaid (koguseliselt natuke vähem, kui viigimarju)
banaani
mandlipiima

Käitu nii: blenderda kõik koostisosad segamini, vala klaasi, kaunista viigimarjasektori ja vaarikatega (kui huvi, viitsimist ja ilumeelt on) ning joo kohe ära.

Ühepajatoit vasikafilee, puravike ja kukeseentega

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud ja lisaks kõikvõimalikele muudele üritustele levib mööda Facebooki Eesti toidu teemaline väljakutse: "Kuna september on Eesti toidu kuu, siis esitame kõigile toidusõpradele väljakutse täita ka internet Eesti toiduga. Võtke välja oma parimad Eesti toidud, nutitelefonid või kaamerad ja sotsiaalmeedia äpid, sest teile on esitatud Eesti toidu väljakutse.

Nädala jooksul tuleb teil enda Facebooki lehele postitada (vähemalt :) ) üks eriti isuäratav pilt Eesti toidust - soovitavalt koos retseptiga - ja esitada väljakutse viiele sõbrale."

Eesti köök ei ole mu lemmik, et mitte öelda, et olen sel alal täielik käpard. Näiteks ei ole ma mitte kunagi teinud ühepajatoitu ja ilma vastavateemalise väljakutseta oleksin seda veel aastaid edasi lükanud. Ühepajatoit korralikult porgandite ja kaalikatega küll, nagu peab, aga ikka minu, gurmeepiffi, maailmas - vasikaliha, kukeseente ja puravikega.

Kui mina sain Eesti toidu tegemisega hakkama, siis arvasin, et küll saavad mu viis sõpra ka. Möödas on poolteist nädalat ja valitseb täielik vaikus. Seega järgmine kord saadan vastava väljakutse edasi täiesti võõrastele kodanikele.

Vaja läheb:

sibulat
sellerit
küüslauku
võid
õli
vasikafileed
kaalikat
juursellerit
nuikapsast
kukeseeni
puravikke
herneid (külmutatud kujul on täiesti okei)
soola

Serveerimiseks:
hapukoort
rohelist sibulat
tilli

Käitu nii: tükelda sibul, seller ja küüslauk väga peeneks ning pane või ja õli segusse suurde potti madalale kuumusele küpsema. Tükelda vasikafilee paarisentimeetristeks kuubikuteks, prae pannil või ja õli segus ning lisa sibula-küüslaugu-sellerisegule. Maitsesta soolaga, pane potile kaas peale ja lase ilma segamata umbes pool tundi madalal kuumusel küpseda. Nüüd lisa kuubikuteks tükeldatud juurviljad, vala juurde vett, nii et kogu potis olev segu oleks kaetud, pane kaas peale ja lase ühepajatoidul haududa umbes kakskümmend minutit. Vanaema nõuanne oli, et mitte mingil juhul ei tohi segada, lase rahulikult haududa! Seejärel lisa eelnevalt võis praetud seened. Kõige viimasena vala ühepajatoidu sisse herned, lase kaane all veel paar minutit chillida ning siis serveeri - tõsta kogu segu taldrikutele, veidi ikka seda põhja tekkinud puljongit ka ning serveeri loomulikult, nagu peab - hapukoore, tilli ja rohelise sibulaga.

Pähklitega puuviljasalat

Rubriigist "meeleheide". Meeskodanik, kellega selgus, et mitte midagi mitte kunagi mitte millestki välja ei tule ja kellega ma ise juba mõnda aega mingit kontakti ei otsi, helistab pooleteise nädala jooksul iga jumala päev. Kõnetormidele mitte mingit vastust saades teadustab sõpradele, et mulle tuleb edasi öelda, et ma mitte kunagi enam talle ei helistaks ega kirjutaks. No selge, hea siis, et seda mõtteski ei olnud. Paar nädalat õndsat vaikust ja arvasin, et see teema sai nüüd lõpetatud. Naiivselt arvasin! Keset ilusat reedeõhtut saan JÄLLE telefonikõne ja sellele mitte vastates paar minutit hiljem sõnumi: "Ära mitte kunagi mulle kirjuta ega helista." Peale "ahsoo" ei oskagi midagi öelda.

"Ärge mulle helistage ega kirjutage" ma päris ei ütle, aga mõnda aega, ehk umbes kuu, olen veidi eemal küll. Varsti saab näha, miks:) Vahepeal keerulisi toiduprojekte ega suuri söögipidusid ette ei võta, lihtsalt kokku loobitavad salatid käravad sellisel perioodil ülihästi. Hommikusöögiks näiteks pähklitega puuviljasalat.

Vaja läheb:
arbuusi
maasikaid
vaarikaid
granaatõunaseemneid
mandlilaaste
pistaatsiapähkleid
goji marju

Käitu nii: tee arbuusist kuubikud, suuremad maasikad tee pooleks või veerandikeks ja sega vaarikatega kokku. Puista peale granaatõunaseemned koos natukese mahlaga ning kõige peale pähklid ja seemned. Söö teleka ees - aja kokkuhoiu huvides saad hommikusöögi ajal ühe või pool või vähemalt katkendi mõnest telesaatest ära vaadata.

Vasikafilee kukeseenekastmes

Töövestlustel võiks inimestelt kohe ette ära küsida, et millist tööd nad ideaalses maailmas teha tahaksid ja kui vastuses on haista kombot "hommikul tööle tulla, pool tundi kohvi juua, natuke niisama istuda, Instagramis ja Facebookis sügada, pikalt lõunal logeleda, natuke veel niisama istuda, kolleegidega pläkutada, järjekordse pooltunni kohvi juua, punkt kell viis pastaka kukutada ja kodu poole lonkima hakata" siis on inimene ilmselgelt vales kohas. Mina ei tahaks ideaalses maailmas üldse tööl käia. Tahaks kodus mehele süüa teha, toas lapsi, rõdul tomateid ja õues porgandeid kasvatada, koeraga metsas joosta ja naabrimutiga toiduretsepte vahetada.

Lõunane kodune lunch date on minu meelest väga hot. Tunduvalt hotim, kui kontorisööklas päevaprae-nimelist pläusti kühveldada. Eriti, kui tegu on "häppi miiliga". Ja ma ei mõtle siinkohal seda mäkdoonaldsi oma:) Vasikafilee kukeseene-Carbonara-kastmes on minu meelest lõunakohtinguks päris seksikas toit ka.

Vaja läheb:
vasikafileed
kukeseeni
veerand klaasi sojapiima (see annab natuke magusama ja pehmema maitse võrreldes tavalise piimaga ja teiseks mul kodus tavalist ei olnud ka)
ühte munakollast
veidi riivitud Parmesani
praadimiseks võid ja õli
soola ja pipart
serveerimiseks marineeritud peeti (vanaema andis loomulikult) ja soolakurki (turult tädi Salme käest tõin, nagu ikka)

Käitu nii: puhasta vasikafilee, maitsesta soola ja pipraga ning pane pannile eelnevalt kuumaks aetud või ja õli segusse küpsema. Keera vahepeal ja umbes nelja-viie minuti pärast tõsta lõikelauale fooliumi alla puhkama. Pese kukeseened ja pane teisele pannile või sisse praadima. Sega väikse kausi sees sojapiim, munakollane ja riivitud Parmesan. Kui kukeseened on küpsed, maitsesta soolaga, tõsta pann pliidilt ja sega sisse piima-munasegu (kuuma pliidi peal ei maksa seda teha, saab kastme asemel munapudru). Lõika vasikafilee tükkideks, serveeri kukeseenekastme, marineeritud peedi ja soolakurgiga. Steik on vasikas, kaste Carbonara, aga muidu ei ole ma mingi gurmeepiff, söön täiesti tavalist toitu, nagu kõik teised. Soolast.

Tom Kha Gai

Ma ei ole poolteist aastat puhanud ja seega ei mäleta, kuidas see käis. Kui ei oska, järelikult on vaja plaani. Itaaliasse ma seekord ei lähe, Pärnus puhkamiseks ei ole ilm just ideaalne - toas raamatut lugeda saan ma kodus ka - ja niisama teleka ees passimiseks on puhkusepäevi kahju raisata. Seega - plaan näeb ette teha iga päev midagi piisavalt ägedat, mis pildile jäädvustamist väärt oleks. Neljateistkümnest ideest on praegu olemas kaks, aga läheneme jooksvalt, nagu ma alati öelnud olen, küll tulevad ülejäänud ka. Ei saa lubada, et nad kõik ka blogi- ja facebookivalgust kannatavad, aga Instagrami oma kindlasti. Stay tuned.

Päev 1 - lõuna Mirruga, Tom Kha Gai.

Vaja läheb (koguseid ma ei kirjutanud, igaüks paneb ise tunde järgi ja kel tunded puuduvad, võib küsida):
kahte purki kookospiima
samas koguses kanapuljongit
kanafileed
seeni (kui võimalik, kasuta shitaakesid, austerservikuid vms, mitte tavalisi igavaid šampinjone)
värsket tšillit
galangalijuurt
ingverit
sidrunheina
kaffirlaimilehti
laimimahla
pruuni suhkrut (ei pea olema pruun, aga mul teistsugust kodus ei ole)
kalakastet
värsket koriandrit

Serveerimiseks värsket tšillit, koriandrit, laimisektoreid ja ahjus kuivatatud kirsstomateid.

Käitu nii: vala kookospiim ja puljong potti, lisa viilutatud tšilli, galangal, ingver, noaga nätaka saanud ja neljaks lõigatud sidrunhein, laimilehed ja keeda umbes 10 minutit. Lisa kanafileetükid ja keeda umbes 10 minutit. Nüüd sega juurde seened (suuremad tükelda ära, väiksemad tervena - oleneb, mis sorti kasutad) ja keeda veel umbes 10 minutit. Keera kuumus maha, lisa laimimahl, suhkur ja kalakaste, sega korralikult. Serveerimisel puista peale värsket tšillit ja koriandrit ning laimisektorid on ka minu meelest hästi nunnud.

Hommikusöögisalat

Ma olen enda välimuse suhtes üle keskmise kriitiline. Ei, ma ei ole inetu nagu öö ega eluohtlikult ülekaaluline, samuti ei taha ma ilus olla meeste ega teiste naiste, vaid iseenda jaoks, lisaks on see valdkond pärast tore, huvitav, tark ja osav olemist nimekirjas üldse kusagil tagapool, aga olemas ikkagi. Püüan toituda tervislikult ja trennide vahele mitte üle ühe päeva jätta. Kes trenni teeb, teab, kui hea tunne pärast on. See kõlab veidi koledalt ja teiste arvelt boostitud enesehinnagu tõusuga, aga kui lõpetad pargis ringid, jooksed kodu poole, jooksujälgija piff ütleb kõrvaklappides "9 km läbitud" ja samal ajal õõtsub vastu minust vähemalt kaks korda suurem tütarlaps poolläbipaistvas, väga vähe fantaasiale ruumi jätvas valges topis kirjaga "I am limited addition", siis tunned end natuke veel ilusamana, kui pärast tavalist trenni. Suur hommikusöök oleks justkui välja teenitud.

Hommikusöögisalati jaoks läheb vaja:
rooma salatit
peedilehti
tilli
sidrunist pressitud mahla
oliiviõli
soola
musta pipart
avokaadot
peekonit
tomatit
muna
valge veini äädikat

Käitu nii: pane keema vesi muna keetmise jaoks, lisa sinna ka teelusikatäis valge veini äädikat ja suts soola. Pane peekoniviilud külmale pannile ja oota, kuni kuumus tõuseb ja peekon küpsema hakkab. Vahepeal jõuad rooma salati lehed väiksemaks rebida, segada need peedi- ja tillilehtedega, avokaadoviiludega ning segada sidrunimahla, oliiviõli ja soolaga. Tõsta salatikuhi taldrikule. Keera vahepeal peekoniviile pannil ringi ja kui nad toredad krõbedad on, pane taldrikule köögipaberile jahtuma. Muna keetmise jaoks löö see väiksesse kaussi ja kui vesi väikse mulliga keeb, tee sinna lusikaga väike keeristorm, mille keskele vala muna. Keeda umbes kaks ja pool kuni kolm minutit. Kuni muna keeb, lõika tomat pooleks ja pane küpsema samale pannile, kust just peekoni ära võtsid. Serveerimiseks tõsta salatikuhjale peekoniviilud, tomatipoolikud ja kõige peale muna. Maitsesta musta pipraga ja söö kohe ära.

Kukeseene-spargliomlett

Vahin tööl. Kõrval istub proua ülemus: "Ma tunnen ennast nii halvasti, nagu hakkaks ära surema."
Mina: "Mine puhkusele."
Proua ülemus: "Ei tea, kas elangi puhkuseni..."

Seesama suren-kohe-ära-tunne on mul ka, kui olen kollektsiooni kallal töötamise lõpetanud - alati, tõesti ALATI lõpetan viimasel minutil ehk mõned tunnid enne pildistamist ja pool kuni terve öö magamata (kes veel ei tea, siis ma olen ööriiete disainer). Pärast pildistamist pakin riided kokku, joon ühe siidri ja magan kaua tahan. Kollektsiooni kallal töötada on kõige mõistlikum päevade (ja ööde) viisi järjest, mitte tööperioodi tükeldada. Töö on efektiivsem ja läheb kiiremini, pärast hea lebotada. Või noh, muude asjadega tegeleda. Ühesõnaga lülitan end selleks ajaks muudest asjadest välja, kaasa arvatud söögitegemisest. Ühel õhtul näiteks oli õhtusöögiks üks õnnetu nektariin. Omletti ma eriti tihti ei tee, sest minu meelest on see hommikusöögiks liiga suur amps, aga kusagil hommiku- ja lõunasöögi vahepeal kärab küll, pärast on kuni õhtusöögini väga chill. Suure plussina saab valmis väga kiiresti, nii et kaltsud jõuavad vahepeal napilt triikimisest maha jahtuda.

Vaja läheb:
väikest peotäit spargleid
sama väikest peotäit kukeseeni (Muud asjad olid mul külmkapis olemas, aga kukeseeni käisin tõesti spetsjomm turul toomas. Kui keegi nüüd mu eelneva töötan-jutti-kuni-kukun-kõne peale ninatark tahab olla ja küsida, et mida ma siis töö ajast turul vahin, siis esiteks käin ma vahepeal jooksmas, et päris peast segi ei läheks - terves kehas terve vaim, onju - Keskturg jääb täpselt koduteele ning teiseks oli järgmiseks päevaks planeeritud õhtusöök, mis samuti kukeseeni sisaldas ja mõned asjad ON sellised, mida lihtsalt ei taha edasi lükata:))
võid
oliiviõli
kahte muna
veidi vett
soola
kodujuustu

Serveerimiseks väike tuust erinevaid salatilehti, reidseid ning maitseks soola ja sidrunimahla.

Käitu nii: pese ja tükelda kukeseened ja sparglid. Prae seeni või sees mõned minutid, seejärel lisa sparglid ja prae veel umbes pool minutit. Maitsesta soolaga ja lisa pannile veidi oliiviõli. Nüüd vala sinna soolaga maitsestatud ja vähese veega segatud lahtiklopitud munad ja lase kaane all küpseda, kuni tundub, et valmimiseni on jäänud kaks minutit. Nüüd tõsta omleti peale siia-sinna mõned lusikatäied kodujuustu ning lase kaane all sellel sulada ja omletil valmis küpseda. Tegelikult ma tahtsin mozzarellat panna, aga terve pakk tundus liiga palju olevat ja üle jääva pooliku osas ei tulnud ühtegi mõtet, pealegi kodujuust sulab kuumuses samamoodi. Serveeri sidrunimahla ja soolaga maitsestatud redisesalatiga.