Rohekarbid valge veini kastmes

On ilus soe pärastlõuna, istume sõbranna ja tema mehega fäänsi resto terrassil, kulistame veini ja kühveldame karpe. Ma ei ole kunagi toidu suhtes pirtsakas (kui selleks just maks ei ole!!!), ei vingu ega kritiseeri ilmaasjata, aga ma olen väga aus. Seega kuidas-maitseb-küsimusele vastan samuti ausalt, et kõik on super, aga teen ise paremini. Ja et seda ei maksaks siin kõva häälega kuulutada, sest tegelikult on ju kõik ülihea. Mis oli esimene lause sõbranna mehe suust, kui preili ettekandja saabus ja sama kuidas-maitseb-küsimuse esitas? "Printsessike siin teatas, et teeb ise paremini!". Huvitav, miks mehed arvavad, et naiste sõbrannad kiusamiseks on?!? Jah, teengi paremini, aga ma ei kuuluta seda kui üleüldist tõde, vaid räägin oma arvamusest. Peace!

Vaja läheb:
rohekarpe
kuiva valget veini
1 väike pakk kohvikoort
1 tomat
1 punane tšillikaun
2 küüslauguküünt
poole sidruni riivitud koor
soola
suts oliiviõli

Serveerimiseks:
peterselli
saia - mina kasutasin turult pärit tavalist pikka saia sektoriteks lõigatud kujul
pestot - soovitan ise teha, aga poe oma sobib ka
Mimosa-kokteile - shamp ja apelsinimahl pooleks, iisibriisi

Käitu nii:
tükelda tomat, tšilli ja küüslauk, riivi sidrunilt koor ja loobi kõik ained suurele pannile oliiviõlisse. Ära prae, vaid lase vaiksel kuumusel maitsetel seguneda. Vala juurde vein - koguse suhtes pakun umbes pool pudelit või veidi rohkem, aga igaüks paneb nii palju, kui heaks arvab. Lase alkoholil mõnda aega aurustuda. Mulle meeldib, kui maitses on hiljem veini kergelt tunda, seega väga kaua ei keeda. Pane nina võimalikult lähedale ja kui lõhn ei ole enam käraka oma, vaid mõnusalt kergelt veinine, siis peaks paras olema. Vähemalt minu nina järgi. Nüüd vala juurde koor, maitsesta soolaga ja kui vedelik uuesti keeb, lisa karbid. Sinimerekarpide valmimisest saad aru nende avanemise järgi, aga kuna kasutasin seekord ühe karbipoolega rohekarpe, siis valmimisest andis aimu vana hea kõhutunne. Puista peale peterselli ning serveeri ahjus grillitud pestosaiade ja Mimosa-kokteilidega.

Vaarika-mustikasmuuti

Ilmselt pole keegi mu puudumist märganud, aga niisama info jagamise mõttes ütlen, et pole mitu kuud kirjutanud. Mitte, et ma söömise või söögitegemise maha oleks jätnud. Esiteks ei austa mu lugupeetud sõbrad mind külaskäikudega eriti tihti, seega pole kellelegi süüa teha. Teiseks käin ma igal nädalal vanaema-vanaisa juures külas, kus kõht korralikult täis söödetakse ja ülejäänu kaasa pakitakse. Nii et ma elan põhiliselt vanaema toidu peal. Kaalust ka näha, muide. Ja kolmandaks on mu fotokas katki, nii et viimase aja gurmeeõhtusöögid on nii ehk naa jäädvustamata jäänud. Luban kõigi nende probleemidega tegeleda! Alustades hommikusest trennist ja sellele järgnevast vaarika-mustikasmuutist.

Kahe smuuti jaoks läheb vaja:
suur peotäis vaarikaid
väiksem peotäis mustikaid
1 banaan
natuke õunamahla (vanaema käest saadud, mitte poe oma)
mandlipiima

Tee nii:
loobi kõik komponendid blenderisse, umbes minut blenderdamist ja smuuti valmis. Vala klaasidesse ja puista peale veel mõned marjad. Kuna mu enda blender andis otsad ja kasutan praegu sõbrannalt laenuks saadud väikest plastmassist eksemplari, siis pole blenderi küürimine ka väga tüütu. Cheers!

Ahvenafilee karulaugupestoga

Palavus tapab, mis? Need, kel puhkus on, lehvitavad sotsiaalmeedias oma rannapiltidega ja ülejäänud kirjutavad sinna "tahan kaaa" ja "olen kadeee" stiilis kommentaare. Tegelikult pole ju üldse hull. Kui puhkus, saab hullata ja kui mitte, saab kontori kliimaseadet nautides sügisese Sitsiilia-puhkuse jaoks raha teenida. Kodus on keerulisem - kellaajast, riietusest ja asendist hoolimata on jube palav ning magada on sellises palavuses samuti keeruline. Umbes neli või viis aastat tagasi oli sarnane suvi ja kõik poed ventilaatoritest tühjaks ostetud. Mina koos oma tolleaegse elukaaslasega ostsime endale eriti hiiglasliku! Kui mees majas, pole probleemi, tema töö oli see kokku panna ja sügisel osadeks tagasi lammutatuna jälle karpi pakkida. Eelmisel suvel üritasin seda agregaati iseseisvalt kokku panna. Kaks tundi üritasin ja lõpuks istusin ikkagi pisarameres ventilaatoritükkidest ümbritsetuna keset põrandat. Kel sama mure, siis lahtised aknad ja eelnevalt märjaks tehtud voodilinad pakuvad veidi leevendust. Õhtul randa külma veini jooma minek ka. Ja külm ja kerge söök.

Kahe salati jaoks läheb vaja:
4 ahvenafileed (ahven on tilluke, nii et kogus on täpselt paras. Kel puhkus, püüab ise. Mina sain vanaema käest:))
peotäis rooma salatit
2 värsket soolakurki
soola ja pipart
praadimiseks võid
karulaugupestot (tegemisõpetust vaata siit)
kodujuustu
tilli

Käitu nii:
maitsesta ahvenafileed soola ja pipraga ning prae õlis kummaltki poolt umbes minut (või natuke vähem). Rebi rooma salat tükkideks, viiluta soolakurgid ja jaga mõlemad kahe taldriku vahel. Tõsta peale ahvenafileed, maitsesta soola ja pipraga ning garneeri värske tilli, kodujuustu- ja karulaugupestotäppidega. Iisibriisi. Nüüd randa veini jooma!

P.S. Olen jätkuvalt avatud pakkumistele tulla mu ventilaatorit kokku panema. Sümboolse tasu eest loomulikult.

Nuudlid, suhkruherned ja veiseliha aasiapärases puljongis

Ma olen linnatüduk, "vurle", nagu mu vanaisa ütleb. Vihkan väljasõite, matkamist, telkimist ja sauna! Elan kesklinnas, käin poppides restodes ja fäänsipäänsites lounge'ides....arvasin ma....kuni käisin veidi teistmoodi nädalavahetust veetmas. Palkmaja ilma vee ja elektrita üksildases kohas metsa sees järve ääres, söök puulaualt ja grillilt, soojuseks ja valguseks lõke ning muusikavalikuks linnud ja kalad - kõlab nagu mina?

Pärast päikese all veedetud nädalavahetust ei taha päikesest põlenud nahk ja väsinud keha mitte külma kurgisuppi, vaid jätkuva soojuse lainel teravat ja soojendavat nuudlisuppi.

Kahele inimesele läheb puljongi jaoks vaja:
3 vart rohelist sibulat
3 küüslauguküünt
2 cm jupp ingverit
1 sidrunheinavars
2 kauna värsket tšillit
peotäis koriandrivarsi ja -lehti
2 spl seesamiõli
ühe laimi mahl
2 tl pruuni suhkrut
2 spl kalakastet
2 spl sojakastet
1 l kalapuljongit (kellel on palju aega ja viitsimist, keedab kalapeadest ja -sabadest ise; kellel ei ole, kasutab puljongikontsentraati)

Supi jaoks läheb vaja:
100 g riisinuudleid
suur peotäis suhkruherneid
100 g veisefileed
soola, pipart ja õli
serveerimiseks koriandrilehti ja tšilliviile

Käitu nii: pane potti seesamiõlisse kuumenema viilutatud roheline sibul, ingver, tšilli, küüslauk ja koriander. Vajuta sidrunhein suure noaga lapikuks, tee pooleks ja lisa ülejäänud komponentidele. Lase maitsetel mõne minuti jooksul vaiksel kuumusel sõbruneda ja vala peale kalapuljong. Lisa kalakaste, sojakaste, laimimahl ja suhkur ning lase vaiksel tulel umbes kolmveerand tundi keeda. Maitse aegajalt ja tuuni maitset, kui vaja. Vahepeal jõuad oma päikesest ehmatatud näole hapukoort määrida. Kui puljong on kolmandiku võrra vähemaks keenud, vala see läbi sõela, et saaksid selge supi, ning vala potti tagasi. Lase uuest keema minna ja lisa suhkuherned ja paar minutit hiljem riisinuudlid. Keera kuumus maha, pane kaas peale ja lase maitsetel seguneda ning nuudlitel pehmeneda. Samal ajal grilli soola ja pipraga maitsestatud veisefileed kuumal pannil mõlemalt poolt paar minutit ja pane kõrvale umbes viieks minutiks rahunema. Tõsta nuudlid, suhkruherned  ja puljong kaussidesse. Viiluta veisefilee, lisa supile ning garneeri koriandrilehtede ja tšilliviiludega.

Ahvenafilee värske salatiga

Üks meeskodanik küsis hiljuti, kui kaua läheb naistel aega peoks valmistumisega. Mitte lihtsalt tavalisel õhtul välja minekuks, vaid pikemat aega ette teada ja planeeritud peoks.
"Päev?" "Kaks?"
"Ei, nädal."

Suuremat sorti üritused, nagu sünnipäeva- või soolaleivapeod (või kellel eriti veab, siis pulmapeod) nõuavad pikemat ettevalmistusaega. Peale outfiti- ja soenguvaliku on sama oluline maksa ja mao ette valmistamine. Arvamus, et enne suurt pidu tuleks nädal aega söögi ja kärakaga tagasi hoida, on täiesti vale! Organismi peab vähemalt nädal enne treenima hakkama, ehk iga päev korralikult sööma ja natuke veini jooma - kõike selleks, et keha oleks harjunud ja pidustuste ajal saaks võõrast kraami nõrkemiseni ahmida. Mitte ainult võõra kraami tasuta kühveldamise pärast, vaid et külas pakutakse teistmoodi sööki, millega kodus harjunud oled ning sealt võib enda köögis kasutamiseks mõned head ideed saada. Näiteks kapsa ja majoneesi kombo oli minu jaoks üllatav, aga käras küll, isegi väga hästi, nii et teen väikeste mugandustega nüüd oma kodus ka.

Vaja läheb:
ahvenafileed (mina sain vanaema käest)
oliiviõli
võid
soola

Salatiks:
kapsast
kurki
õuna
tšillit (mina kasutasin rohelist, aga see oli üllatavalt terav, nii et igaks juhuks maitse enne, kui kühvlitäie salatisse paned)
värsket koriandrit
laimimahla
soola
majoneesi (minimaalselt - mitte nii, et ujuks, vaid piisavalt, et komponente seoks)

Käitu nii: viiluta kapsas, õun, tšilli, tükelda koriander ja tee kurgist juurviljakoorijaga ribad. Sega kõik kokku, maitsesta soola ja laimimahlaga ning sega juurde majonees. Ahvenafileed maitsesta soolaga ning prae õli ja või segus kummaltki poolt paar minutit. Tõsta kala salatile, puista peale koriandrilehti ja tšilliviile ning serveeri külma valge veiniga. Ausõna, see on jumalik kombo!

P.S. Vali selline outfit, mis suured söögi- ja joogikogused ära varjaks. Vihjeks, et liibuv kleit ei ole teema.

Väike värske salat Brie juustuga

Sellest, kuidas ma kümme aastat tagasi ei teadnud söögitegemisest mitte midagi, ma juba kirjutasin. Nüüd räägin sellest, kuidas ma hakkasin salateid tegema. Kuus aastat tagasi murdsin koduse õnnetuse tagajärjel keset suurt suve käeluu ja olin sunnitud kuus nädalat küünarnukist sõrmeotsteni kipsis käega ringi chillima. Oma kurvastust ja tegevusetust leevendasin igapäevase turulkäimise ja veinijoomisega. Turult ostsin esiteks igasuguseid marju ning ülejäänud päeva veetsin neid ühe käega puhastades ja sügavkülma pakkides. Mõned jätsin alati tagavaraks ja hakkasin proovima, kuidas nad salatitesse sobivad. Sobisid väga hästi! Eriti, kui sinna turult toodud imelisi salatilehti, maitsetaimi ja muid värskeid asju lisaks panna. Kuna ma peaaegu iga päev turul jalutasin, olin turumuttide seas varsti oma jope. Selle pärast oli eriti hea meel kuulda, et üks neist tegi mu emale allahindlust, kui kuulis, et tegu on "selle kipsis käega tüdruku emaga".

Salati jaoks läheb vaja:
erinevaid salatilehti
karulauku
erinevat sorti ja värvi tomateid
mureleid
Brie juustu
balsamicot
oliiviõli
soola ja pipart

Käitu nii: rebi salatilehed tükkideks, tee tomatitest sektorid ja viiluta juust. Kastmeks purusta mõned murelid ning sega need balsamico ja oliiviõliga. Laota kõik komponendid taldrikule, vala üle kastmega ning maitsesta soola ja pipraga.

Värskekapsahautis

Juba see nimi ei ole eriti atraktiivne, kas pole? Söögid kategooriast "vanakooli klassikud" pole kunagi mu lemmikud olnud. Kuna mul on noor ja trendikas ema, siis tema neid kodus ei teinud ja omaalgatuslikult ei ole ma ka erilist huvi tundnud. Hakklihakaste, kotletid ja klimbisupp maitsevad hästi ainult vanaema juures, pole midagi teha. Pärast seda, kui hiljuti vanaema juures ühepajatoitu söömas käisin, rääkisin sellest ainukesele inimesele, kelle kohta teadsin juba ette, et ta suudab sellest samamoodi vaimustuda - preili värskekapsahautis-maksakaste-boršisupp-Kätlin. Pärast pikka arutelu leidsime ühiselt, et nii palju, kui ka ei ürita, ei saa sellist maitsekombinatsiooni, nagu vanaemad teevad, ise tehes mitte kunagi kätte. Ja et trikk on ilmselt selles, et kuigi kasutad samu tooraineid ja metoodikat, siis kipud lihtsalt üle maitsestama. Vanaemad kasutavad tavaliselt lihtsalt soola ja pipart ning koos heade värskete koostisosadega imehea toit niimoodi valmibki! Sportlik huvi võitis, nagu ikka, nii et mina, gurmeetüdruk, võtsin siiski värskekapsahautise tegemise ette! Muide, Kätlini sümpaatia selliste toitude vastu on seotud ka sellega, et tema mees on itaallane, verivorsti ega hapukapsast ei salli, nii et Kätlin saabki häid eesti maitseid harrastada ainult siis, kui mees kodust ära on!

Sellest kogusest saab neli suurt portsjonit:
400 g hakkliha
pool väiksemat sorti värsket kapsast
2 porgandit
2 küüslauguküünt
2 spl puljongikontsentraati
praadimiseks veidi õli
serveerimiseks hapukoort, rohelist sibulat ja tilli

Käitu nii: prae hakkliha õli sees ilusaks pruuniks. Maitsesta soola ja pipraga, vala juurde puljongikontsentraat koos  klaasi veega ja lase hästi vaiksel tulel umbes 15 minutit keeda. Tükelda kapsas, tee porgandist juurviljakoorijaga ribad ja sega need hakklihasegusse. Lisa sinna ka riivitud või küüslaugupressist väljunud küüslauk, veel veidi vett, kui vaja ja hauta 15 minutit. Üleküpsetamist värsked köögiviljad ei taha! Säilib ilus värv ja mõnus tekstuur. Serveeri tutsu hapukoore, rohelise sibula ja tilliga. Vanaema juures pakutakse ikka keedukartulit ja piima ka, aga mulle meeldivad lihtsad ja puhtad maitsed rohkem!