Karulaugupestopappardelle

Enamike eestlaste lemmikaasttaaeg on suvi. Saab rannas päikest võtta ja õlut juua. Saab aias grillida ja õlut juua. Saab pärast puhkust "fuck work" Facebooki kirjutada ja kui meelde tuleb, et ülemus ka ilmselt nägi, saab õhtul lohutuseks jälle õlut juua. Mõnus ju.

Suvepulmad on ka ääretult populaarsed. Olen nõus, mulle ka meeldib ilmaga-on-vedanud-pulmades teiste kulul piiramatult õgida ja šampi kulistada ning lühikeses kleidis hommikuni tantsida. Pikka kleiti ja ülikonda pressitud õnnelik paar vaevalt sedasama vaimustust jagab, kui lauspäikse käes higistades fotograafile sajandat häppifeissi teeb. Aga ilu nimel peabki kannatama ja pärast on "meie imeilus päikseline päev" nimeliste fotode näol, millega teiste ees eputada.

Mulle meeldib kevad suvest oluliselt rohkem. See, kui väljas on juba soe, aga mitte veel rõvedalt palav. Kui saab vabalt hommikul kell 8 jooksma minna, sest nii valge on, et ei pea pimeduse varjus ringi kakerdavaid retsidiviste kartma. Kui saab veel õhtul kell 9 loomuliku valguse taustal toidupilte teha. Kui saab turult juba toredaid kevadisi asju nagu karulauk või maasikad (ja mul on üsna ükskõik, et need Eesti omad ei ole).

Kevadlilled on samuti mu lemmikud. Okei, kuhja valgete rooside vastu ei saa siiski miski, aga kevadlilled on nimekirjas järgmised. Kuna mul on sünnipäev talvel ja teadupärast vallalised naised muudel tähtpäevadel ega sigaduste eest kompensatsiooniks lilli ei saa, siis ostan endale tavaliselt märtsikellukesi, hüatsinte ja tulpe ise...kuni paar päeva tagasi mulle kulleriga tohutu tuust valgeid tulpe saadeti! Ilmselgelt olin üllatusest rabatud ja pööraselt rõõmus! Žesti autor ei olnud mitte salajane austaja, vaid hea sõber, kes lisaks oma muudele voorustele jagab ka mu vaimustust hea söögi ja veini osas. Vastastikku saadame toidupilte ka. Nunnu, eks:) Mina saatsin viimati karulaugupestopappardelle oma.

Karulaugupesto jaoks läheb vaja:
tuust karulauku
kooritud mandleid või mandlilaaste (mulle tundus, et mandlite magus maitse võiks intensiivse karulauguga sobida) - kas eelnevalt röstitud või mitte, kuidas endale meeldib. Mulle meeldis esimene variant.
Parmesani juustu
küüslauku
oliiviõli
soola

Tegemisõpetus piirdub kõigi koostisosade blenderisse loopimisega, ülejäänu teeb juba blender ise. Paraja konsistentsi saamiseks ilma liiga suure koguse oliiviõlita lisan ma natuke vett ka. Kellel palju vaba aega ja viitsimist on, teeb pasta loomulikult ise. Minul tegelikult isegi oli, aga mul polnud jällegi jahu ja seda spetsiaalselt ostma minna ka ei tahtnud. Ilmselt olen ma üldse ainuke inimene, kellel kodus ei ole jahu, suhkrut ega kõigi eestlaste lemmikuid, hapukoort ja ketšupit. Seega, need kes pastat ise teha ei viitsi, ei oska või ei taha, keedavad paki oma sellel oleva juhendi järgi (mina kasutasin pappardellet), segavad juurde pesto ja puistavad peale mandlilaaste. Parmesani ka, kui isu on. Pasta ilma veinita on minu meelest nagu Kati ilma Karuta, nii et klaas külma valget veini on samuti kohustuslik! Kevad on mõnus, onju.