Paljas tofuburger

"Paljas" tähenduses, et ilma saiata, ainult salatilehtede vahel. Pole vaja fäänsipäänsitada ega ninatarka panna, kasutades nimetusi nagu "naked" või "beyond" burger. Eestis tehtud burger, järelikult ikka lihtsalt paljas, nagu eesti keeles öeldakse.

Nii, targutamisnurgake läbi, läheb asja juurde. Sööme õega tööl lõunat. Jah, me töötame samas majas, nii tore, onju!
Õde vaatab: "Ohhooo, mida sa sööd?!?"
"Tofuburgerit."
"Nämma! Kust said?"
"Ise kodus tegin."
"Mis sa panid sinna?"
Hakkan altpoolt ülespoole loetlema: "Salatilehed. Isetehtud rabarberiketšup. Isetehtud tofupihv. Isetehtud majonees segatuna isekasvatatud hernevõrsetest isetehtud pestoga..." Nii kui selle viimase välja ütlesin, sain ise ka aru, milline veidrik ma olen. Varsti teen nõud ka ise. Appi.

Igatahes, kui tahad samasugune veidrik olla, siis käitu nii - keeda ketšup. Selle jaoks tükelda ja keeda omavahel kokku kaks väikest sibulat, kaks vart rabarberit, paar peotäit väikseid kobartomateid, pool purki tomatipüreed, mõned küüslauguküüned, teelusikatäis kaneeli ja nelki, natuke soola, natuke rohkem suhkrut ja väike klaas vett. Püreesta ja vala purkidesse.

Marineeri sibulad. Selle jaoks viiluta 3-4 punast sibulat ja topi purki. Sega kokku võrdses osas õunaäädikat ja vett (vaata koguse poolest ise, kui palju vedelikku su purki mahub), lisa supilusikatäis soola ja teine (pruuni) suhkrut ning sega, kuni need on vedelikus lahustunud. Vala marinaad sibulatele.

Soola kurgid. Ühe liitri vee kohta kulub soola ja suhkrut mõlemat supilusikatäis ja äädikat pool. Vaata ise, kui palju marinaadi teed, ehk kui suure kurgiisuga oled. Viiluta kurgid ja topi purkidesse koos (isekasvatatud:)) tilliga. Lisa mõned küüslauguküüned ja eriti hea, kui mõned mustsõstralehed ka kätte saad. Mina sain, aga allika koha pealt ei saa sõna võtta, sest see pole päris...noh...legaalne. Tuleb leidlik olla:) Vala marinaad purkidesse kurkide ja maitsetaimede peale.

Majoneesi tegemiseks vispelda kokku kolm munakollast ja suur teelusikatäis sinepit - Dijoni või mingit magusat Ameerika moodi sinepit, mitte seda eestlaste lemmikut ülivänget. Aga samas, kes ei proovi, ei saa teada, nii et...:) Hakka vaikselt õli lisama, samal ajal koguaeg vispeldades. Mina kasutan käsivisplit, sest seda on kõige lihtsam pärast pesta, aga mõne elektrilise agregaadiga on loomulikult lihtsam. Jätka protsessi, kuni majonees on saanud õige konsistentsi, selle jaoks peaks kuluma umbes 400ml õli. Õlivaliku koha pealt - ükskõik milline taimeõli on hea, oliiviõli võib majoneesi kibedaks teha. Lisa umbes poole väikse sidruni mahl, veidi soola, sega läbi ja vala majonees purkidesse.

Pesto jaoks blenderda võrdsed tuustid basiilikut ja (jälle isekasvatatud:)) hernevõrseid, väike peotäis seedermänniseemneid, suurem peotäis Parmesani, nii palju oliiviõli, mis konsistentsiga pesto sulle meeldib ja kui soovid, siis üks küüslauguküüs. Mina küüslauku pesto sisse ei pane. Aga panen hästi natuke sidrunimahla ja natuke soola, kuigi seda viimast ei ole tegelikult vaja, sest juust on isegi soolane. Mulle lihtsalt väga meeldib sool. Vala pesto purkidesse ja peale õrn oliiviõlikiht. Miks ma basiilikut ise ei kasvata, on see, et ma söön teda lihtsalt nii palju, et ei jõuaks ära kasvatada.

Tofupihvide jaoks sega kokku 300g pehmet tofut ja mõned peeneks hakitud päikesekuivatatud tomatid. Mul lihtsalt vedeles neid 4 tükki ja mõtlesin ära kasutada, aga kui sul ei vedele, siis ära pane. Kuigi päris hea oli. Lisa üks muna, natuke (isekasvatatud:)) tilli ja rohelist sibulat. Tavaline valge sibul sobib muidugi ka, aga see roheline mul jälle vedeles. Lisa veerand riivitud suvikõrvitsat, maitsesta soola ja pipraga ning vormi pihvideks. Paneeri panko sees ja küpseta ahjus kuldseks.

Kuna suvikõrvitsat ja pankot jäi üle, saab neist friikad teha. Selleks tükelda suvikõrvits, paneeri muna ning seejärel oregano, paprikapulbri ja soolaga maitsestatud pankohelveste sees. Pane samuti ahju küpsema kuniks pealt krõbedaks tõmbavad.

Sai vist kõik nüüd? Saiast rääkides, siis muidugi võid burgeri saia vahele ehitada, nagu normaalne inimene, aga mina tegin nii - ladusin taldrikule rooma salati lehed ja natuke mingeid teisi õrnu pehmeid salatilehti, mille nime ma ei tea. Salatipesa keskele panin rabarberiketšupit ja selle peale tofupihvi. Selle peale lusikatäie omavahel segatud majoneesi ja pestot. Kõige peale virna tomatit, soolakurki ja marineeritud sibulat. Kõrvale kuhja suvikõrvitsafriikaid, nii palju, kui mahub ja veel natuke ketšupit või mingit muud möksi, mis friikatega maitseb. Kõik. Võib ära süüa.

Minestrone

Keetsin ükspäev suppi. Panin pildi Instagrami storysse. Suppi pole mõtet mingit nokatäit keeta, kui juba, siis juba palju, üks keetmine nagunii. Osa saab pärast sügavkülma toppida, mustadel päevadel hea võtta. No igatahes, keetsin suure hunniku suppi ja kirjutasin juurde, et keetsin tervele lasteaiale. Ikka ütled ju, et lasteaiale või armeele, kui natuke liiga palju süüa teed. Natukese aja pärast ema kirjutab: "OMG, kas sa oled mingis lasteaias vabatahtlik?!?" Ma olen maailma kõige halvem pokkerimängija, nii et tunnistasin kohe üles, et teen lihtsalt nädalaks ette, hiljem alles tulin selle peale, et oleks võinud üritada kaasa mängida, a la "Jajah, ma seal Tartu maanteel Mesimummus, hea lähedal käia."
Sellest kogusest peaks üks keskmine lasteaiarühm söönuks saama küll. Panin kirja, kuidas mina Minestronet tegin, aga tegelikult võib siin kasutada misiganes köögivilju, mis kodus hetkel olemas on.

Vaja läheb:
paar sibulat - minul õnnestus kätte saada tuust rohelist sibulat, millel all need väiksed valged beebisibulad, kasutasin 5tk
mõned küüslauguküüned isu järgi
mõned punase tšilli kaunad isu ja taluvuse järgi
2 (erivärvilist) porgandit
praadimiseks võid
paar peotäit mingit kapsalist, mina kasutasin tavalist valget peakapsast, aga väga hästi sobivad ka käharkapsas, kale või spinat
poole sidruni mahla
puljongikuubikut
teelusikatäis oreganot
paar loorberilehte
maitsestamiseks soola ja pipart
kuhjaga supilusikatäis tomatipastat
purk purustatud tomateid
purk Cannellini ube
100g mingit väiksema kujuga pastat - mina kasutasin orecchiettesid, peaasjalikult nime pärast ("kõrvakesed":))
peotäis kirsstomateid
serveerimiseks riivitud Parmesani, mingit rohelist, näiteks tilli ja basiilikut, ning ciabattat

Käitu nii:
viiluta sibul, küüslauk, tšilli ja porgand ning pane või sisse suht madalale kuumusele küpsema. Veidi aja pärast lisa ribastatud kapsas, sidrunimahl, puljongikuubik, oregano, loorberilehed ning maitsesta soola ja pipraga. Järgmisena lisa tomatipasta, purustatud tomatid ning kaks korda sama palju vett, kui tomateid panid. Keeda umbes 10 minutit, seejärel lisa oad (ilma vedelikuta) ja pasta. Paar minutit enne pasta valmimist (selleks kulub umbes 15 minutit, maitse vahepeal) lisa supile poolitatud kirsstomatid. Ja ongi valmis! Oli ju lihtne?:)
Serveeri riivitud Parmesani, värske maitserohelise ja ciabattaga.

Shahi Paneer

Ma ei ole tahtnud mitte midagi kirjutada alates sellest, kui Ameerikast tagasi tulin. Sest tahtsin ainult sellest kirjutada, samas oli see kõik liiga emotsionaalne, nii et otsustasingi, et ei kirjuta parem mitte midagi. Nüüd, rohkem kui aasta hiljem, tundub, et võib juba:)

Igasuguseid uusi ägedaid toiduideid ja -retsepte olen vahepeal kogunud muidugi kõvasti. Karantiini ajal kukkusid kõik esiteks kõvasti trenni tegema ning järgmiseks kõvasti keetma ja küpsetama. No lõpuks kukkusid kõvasti jooma ka, aga jääb praegu selle eelmise osa juurde. Mulle meeldis köögis hullamine juba varem väga. Samuti meeldis mulle üksi kodus raamatuid lugeda ja filme vaadata, selle asemel, et mööda lärmakaid baare ja ööklubisid võõrastel inimestel seljas nühkida. Ja higised spordiklubid pole mulle ka kunagi meeldinud, selle asemel vehin kodus hantlitega või jooksen õues. Ja e-poodide suur sõber olin ma ka juba varem. Igatahes, mulle olid need kõikvõimalikud piirangud väga sümpaatsed. Samamoodi on mulle väga sümpaatne India toit. Täpsemalt, India taimetoit ja seda juba enne, kui minust taimetoitlane sai. Näiteks shahi paneer ehk juust tomatikastmes. Retsepti olen veits googeldanud ja siis seda enda järgi mugandanud. Kindlasti saavad ninatargad nüüd vaielda, et see pole ju siis päris shahi paneer, aga milline India toit Eestis üldse on päris õige India toit? Aga shahi paneeriks kutsumine annab oluliselt rohkem aimu toidu olemusest, kui lihtsalt "möks".
Suurest keetmise ja küpsetamise vaimustusest nüüd kõik möksi keetma, eks.

Karripasta jaoks läheb vaja:
praadimiseks gheed või võid (ikka päris heldelt:))
soola
12 india pähklit
10 mandlit
2 väikest sibulat
2 küüslauguküünt
4 rohelist tšillit (kui ei ole terava toidu sõber, vähenda kogust või jäta üldse välja)
1 tl kardemoni
pool tl kurkumit
2 keskmise suurusega tomatit või peotäis kirsstomateid

Karri jaoks läheb vaja:
400g paneeri ehk India juustu (tee ise, osta poest valmiskujul või siis asenda hoopis tofuga)
umbes 4cm jupp ingverit
2 küüslauguküünt
1 tl vürtsköömneid
pool tl nelki
1 tl kaneeli
1 tl tšillihelbeid
pool tl kurkumit
poolteist tl garam masalat
300g passeeritud tomateid
200g (taimset) koort
näpuotsatäis safranit

Kui juustu teed ise, siis lisaks 2l täispiima ja umbes poole sidruni mahla ning marli pane ka kindlasti ostunimekirja, sest niisama seda kodus vedelemas ilmselt ei ole. Mina kasutan kardinaülejääke :)

Alusta kõigepealt juustu tegemisest. Selleks kuumuta piim pidevalt segades keemiseni. Lisa sidrunimahl ja keera kuumus kinni. Piim hakkab nüüd kalgenduma, sega veel mõned minutid ja lase siis veidi aega jahtuda. Pane paar kihti marlit sõelale ja vala mass sinna peale. Mina kasutan pastasõela, sest tavalist nii suurt lihtsalt ei ole. Vääna üleliigne vedelik välja, vastavalt kui pehmet või kõva juustu eelistad ja pane juust koos marliga kuni järgmise päevani külmkappi raskuse alla seisma.

Karri tegemist alusta pastast. Sulata või pannil, lisa mõlemad pähklid ja prae keskmisel kuumusel mõned minutid. Lisa tükeldatud sibulad, küüslauk ja tšilli, keera kuumus madalamaks ja küpseta kuldseks. Lisa vürtsid, veidi soola (mina muidugi panen palju:)), paari minuti pärast tükeldatud tomatid ja lase segul umbes 10 minutit küpseda. Lase jahtuda ja püreesta.

Tee paneerist kuubikud ja prae ettevaatlikult segades pannil või sees kuldpruuniks. Vala pannilt maha, lisa sinna natuke võid, tükeldatud ingver ja küüslauk ning lase suht madalal kuumusel mõned minutid küpseda. Lisa kõik vürtsid, tšillihelbed, veidi soola ning sega paar minutit. Nüüd lisa eelnevalt valmis tehtud pasta, sega kõik korralikult läbi, seejärel passeeritud tomatid, vett nii palju, et segu oleks natuke vedelam, kui karri valmis kujul olema peaks, ning jäta umbes pooleks tunniks madalale kuumusele. Aegajalt käi vaatamas, kuidas tal läheb ja sega kergelt. Poole tunni möödudes vala juurde koor, puista safran ja sega kõik ilusti läbi. Viimasena lisa paneerikuubikud. Nii lihtne ongi:)

Lillkapsapõhjal pitsa

Paar nädalat tagasi tegin väikse küsitluse, et saada rohkem aimu, mida, kuidas ja kellega kellelegi kõige rohkem süüa meeldib. Küsimuse "minu lemmiktoit on..." vastusevariante saad vaada SIIT, aga kes ei viitsi, siis need olid sellised:
1. Esmaspäevast reedeni varajane hommikusöök kodus
2. Esmaspäevast reedeni kaasa võetud hommikusöök autos/tööl
3. Nädalavahetuse hommikusöök kodus
4. Nädalavahetuse hommikusöök kohvikus
5. Hommikusöök voodis
6. Brunch
7. Esmaspäevast reedeni lõunapakkumine mõnes ümberkaudses toidukohas
8. Esmaspäevast reedeni kodust kaasa võetud lõunasöök töö ajal
9. Nädala sees "tulen-töölt-või-trennist-suren-kohe-nälga" õhtusöök kodus
10. Mida peenemas restos mida peenem õhtusöök, seda parem
11. Nädalavahetusel tehtud aega ja armastust nõudev õhtusöök kodus
12. "Telli toit koju"
13. McDonalds drive-in
14. Kõik, mida saab ema/vanaema juures
15. Piknik
16. Kinotoit
17. Dessert, vahet pole mis päeval ja kellaajal
18. Veepäev
19. Kõik, mida saab kehalt lakkuda
20. Peaasi, et ei pea ise tegema
21. Öösel peale pidu
22. Alkohoolne
23. Mulle ei meeldi süüa

Ülekaalukalt kõige populaarsemaks vastuseks osutus "nädalavahetuse hommikusöök kodus"! Ma küll ei küsinud seda ning keegi vastajatest ka ei täpsustanud, aga eeldan, et kui juba hommikusöök kodus, siis on see ka ise tehtud. "Nädalavahetusel tehtud aega ja armastust vajav õhtusöök kodus" oli populaarsuselt teine vastus (jällegi, jess!!!) ning kolmandal kohal võrdselt "nädalavahetuse hommikusöök kohvikus" ja "esmaspäevast reedeni varajane hommikusöök kodus".

Mulle ka meeldib nädalavahetuse hommikusöök kodus! Eriti meeldib, et see võib lõunani venida, et ei pea pidžaamast (ega vahel ka voodist) välja ronima ning saab Mimosasid juua. Enamasti küll on mu nädalavahetuste hommikud täpselt samasugused kui nädala seeski, ehk siis trenn ja kiire tervislik hommikusöök, aga...mitte täna! MITTE TÄNA!

Homne hommikusöök on juba lennukis ning ülehomne San Franciscos!

Põhja jaoks läheb vaja:
ühte väiksemat sorti lillkapsast
ühte muna
väikest peotäit peenelt riivitud (parmesani) juustu
natuke soola

Tomatikaste tee ikka ise, ära kasuta poe oma ega ketšupit!
Selle jaoks läheb vaja:
ühte purki kooritud tomateid
ühte (šalott)sibulat
kahte küüslauguküünt
natuke tšillit - ükskõik, kas värsket või kuivatatud - mina kasutasin viimast, sest kodus oli
teelusikatäit kuivatatud oreganot
teelusikatäit kuivatatud basiilikut
oliiviõli
soola

Pesto jaoks läheb vaja:
peotäit basiilikut
poolt peotäit riivitud parmesani
natuke seedermänniseemneid
ühte küüslauguküünt
oliiviõli
soola

Katteks kasutab igaüks seda, mis kõige rohkem maitseb ja/või mida kodus on. Minu lemmikpitsa oli varem alati ja ALATI! prosciutto crudo ja rukolaga, nii et nüüd taimetoitlasena olin algul natuke segaduses, mida siis pitsa peale panna...aga tomatite, pesto, parmesani ja rukolaga on väga väga hea!

Käitu nii: kõigepealt tee tomatikaste - selle jaoks pane kõik ained peale tomatite madalale kuumusele oliiviõlisse küpsema. Umbes kümne minuti pärast lisa tomatid ja lase aegajalt segades umbes poole tunni jooksul paksemaks keeda. Lase natuke jahtuda ja blenderda.

Pesto koostisosad pane blenderisse ja vajuta nuppu.

Põhja jaoks riivi lillkapsas, laota ahjuplaadile ja küpseta 150 kraadi juures umbes 15 minutit. Küpsenud lillkapsas laota marli, rätiku või köögipaberi peale ja vääna nii palju vedelikku välja, kui võimalik. Segule lisa juurde muna ja parmesan, maitsesta soolaga, sega ilusti kokku, vormi pitsapõhjaks ja küpseta 180 kraadi juures umbes 10 minutit. Nüüd laota peale katteained ja küpseta ahjus 180 kraadi juures, kuni juust on sulanud.

Tomatikastet jääb üle, aga ühte nokatäit pole ka mõtet keetma hakata. Pane purki ja kui just iga päev pitsat ei tee - aga tegelikult, miks mitte?!? - siis kasuta näiteks pastakastmena. Pestoga sama lugu, aga minul on näiteks ALATI pesto külmkapis ja topin seda igale poole - pošeeritud või praetud muna peale, võileiva peale, salatisse burrata peale jne.

Bataadignocchi

Mu õde rääkis, et käis hiljuti Ida-Virumaal spaas. Ja sealkandis olles käis kohalikus Itaalia restoranis söömas. Tellis endale gnocchid. Ettekandja noogutab: "mhmh", paneb kirja, läheb minema. Natukese aja pärast tuleb köögist tagasi ja kontrollib üle: "Štooo??? Gnjoootši???" Aga olla maitsvad olnud. Nii et teate, kui Ida-Virumaale satute, siis oskan soovitada, kuhu gnjootšisid sööma minna!

Kes sinnakanti ei satu, teeb ise.

Vaja läheb:

ühte suuremat sorti bataati

ühte muna

umbes 200g jahu (mina kasutasin kaerajahu, sest kodus oli)

soola

võid

Pesto jaoks:

basiilikut

parmesani

seedermänniseemneid

küüslauku

oliiviõli

soola

Serveerimiseks parmesani, rukolat ja seedermänniseemneid.

Käitu nii:

topi bataat 180-kraadisesse ahju ja küpseta 45 minutit. Lase natuke jahtuda, kraabi sisu välja ja purusta kahvliga - aga ära päris beebitoiduks tee. Vala segu lauale, tee keskele süvend, vala sinna jahu (aga mitte päris kõike), selle keskele omakorda muna, puista veidi soola ja sega kõik kätega ettevaatlikult kokku. Segust peaks moodustuma ühtlane taigen. Kui vaja, lisa veidi jahu (aga maitse ja tekstuuri huvides mida vähem, seda parem). Jaga taignapall neljaks võrdseks osaks - väiksema kogusega on lihtsam ümber käia. Võta ette üks osa korraga, tee sellest uss ja ussist omakorda noaga lõigates paarisentimeetrised jupid. Ülejäänud kolmega käitu samamoodi. Osa topi sügavkülma ja mille kohe tahad ära süüa, tee nii - pane gnocchid keevasse vette ning kui nad pinnale tõusevad, ongi valmis. Sulata pannil või, lisa keedetud gnocchid ja lase minut-paar õrnalt segades neil kerge jume peale võtta. Serveeri pesto, rukola, parmesani ja seedermänniseemnetega. Või niisama. Aga mitte ketšupiga.

Chia seemne puding mustsõstardega

Mida teha, kui öösel ei tule und:

1. Hulla Instagramis mööda kõikvõimalike veganite ja fitnessinimeste kontosid ➜ tunne ennast paksuna.
2. Googelda "1 day detox" ➜ pettu, kui loodetud näljakuuri ei leia.
3. Googelda "liver detox" ➜ juba paremad vasted!!!
4. Googelda " how to grow bean sprouts" ja vaata Youtube'ist 7-minutilist lõppigavat videot ➜ tundub, et hakkab uni tulema...
5. Pane tuli kustu, pea padjale, jää sekundiga magama ja vaata õudusunenägusid umbes tund, kuni 02:58 Messengeri heli peale ärkad.
6. Loe sõnum läbi, mõtle mida vastata, AGA ära veel vasta ➜ et kõik ei näeks, et kell 3 öösel Messengeris vahid.
7. Loe lammaste asemel oma närvilisi südamelööke ➜ mine veel rohkem närvi!
8. Meenuta, mis see oligi, mis unetuse vastu aitas...* ➜ ja loe oma veel närvilisemaid südamelööke edasi.
9. Joo ära korraga liiter vett ➜ ülejäänud öö kuni hommikuni kannata janu.
10. Googelda "rauapuudus" ja "madal veresuhkur" ning poogi mõlemad endale külge.
11. Hulla Instagramis veel üks ring mööda igasuguste veganite kontosid ja tee poenimekirja ➜ mitte, et seda ealeski kasutaks, aga uhke tunne, kui olemas on.
12. Kell 04:20 vaata järjekordselt kella ➜ nendi fakti, et hommikune trenn jääb ära, lükka äratuskella 04:30 pealt tund aega edasi ja jää järgmise 10 sekundi jooksul magama.

Ärka 05:30 äratuskella peale ➜ nendi fakti, et hommikune trenn jääb ära JA kella 8-ks tööle ka ei jõua ➜ lükka äratuskella veel tund aega edasi.

Ärka 06:40 äratuskella peale ja aja end voodist välja oluliselt paremas tujus, kui kaks tundi tagasi, sest:
1. veidi maganud siiski
2. saab süüa!!! Lõpuks!!

Ühe pudingu jaoks tegin mina nii:
segasin kokku kolm supilusikatäit chia seemneid kolmveerandi klaasi kaerapiimaga (taimsetest piimadest parim, ütleb mu taimetoitlasest sõbranna Mairi, ja kui oled eriti tubli, teed ise, nagu tema). Jätsin selle ööseks külmkappi. Hommikul segasin sinna juurde ühe teelusikatäie valgupulbrit (Lambertsi oma, see on ülihea, aga pole kindlasti kohustuslik). Mustsõstrad blenderdasin, suhkrut ei pannud, aga kes magusalemb on, siis arvan, et teelusikatäis mett on okurrrr. Ladusin klaasi sisse chia pudingu ja mustsõstrad kihiti, puistasin peale veel veidi marju ja voila, hommikusöök olemas! Ega väga rohkem polegi vaja, et mind õnnelikuks teha, kui süüa anda :)

* "Unetuse vastu aitab seks...", ütles üks meeskodanik. Tema ei täpsustanud ja mina ei küsinud.

Tiramisu

Minu õde kirjutab blogi oma väikestest sammudest nullkulu ja lihtsama elustiili poole. Tema eeskujul olen ka ise väikeste sammudega samas suunas läinud. Justnimelt väikeste, sest päevapealt täiesti pakendivabaks hakata pole reaalne ega võimalik. Aga näiteks sorteerid prügi. Kui tanklast või kohvikust kohvi kaasa ostad, siis oma taaskasutatava topsi sisse. Vett jood oma taastäidetavast klaaspudelist. Toidupoest või turult toitu ostes kasutad riidest kotte ja endal kaasa võetud anumaid. Peol käies eelistad klaasi plasttopsile ja väldid kõrsi. Kasutad plastiku asemel bambusest hambaharja. Jne, jne, jne - loe lähemalt pakendivaba.ee. Nii et järgmine kord, kui kedagi taaskasutatava kohvitopsiga vastu kõndimas näed, siis selle asemel, et naaksuda mõne asja kallal, mis ei ole pakendivaba, taaskasutatav või öko, hoopis küsi iseendalt: "Mida MINA saan teha?". Ühe inimese sajast nullkulu otsusest ei muutu ilmselt midagi (peale selle, et tunned end parema inimesena), aga miljoni inimese ühest otsusest võibolla juba muutub.
Või sööd rohkem kooki. Magusast pidavat õnnehormoone saama.

Vaja läheb:
200g pakk ladyfingers küpsiseid (neid kulub tegelikult vähem, ülejäänud jäävad järgmiseks korraks)
3 munakollast (valgetest tee omletti, beseed või kasuta pudru sees)
3 spl suhkrut (mina kasutan pruuni)
1 tass kanget kohvi
Amaretto likööri
250g mascarponet
200ml vahukoort
pealepuistamiseks kakaopulbrit (ja kuivatatud rukkililleõisi)

Käitu nii:
kõigepealt tee kohv valmis, sega juurde 1 spl suhkrut ja vala see pastataldrikule jahtuma. Sel lihtsalt põhjusel, et mul on ainult üks sobiva suurusega kauss ja seda läheb hiljem vaja. Jahtunud kohvi hulka sega umbes pool tassi Amarettot. Jah, nii palju! Viisakates retseptides vist on oluliselt väiksem kogus kirjas, aga ilmselt see võib ka olla põhjus, miks ma olen kuulnud, et teen maailma parimat tiramisu'd. Teine põhjus võib olla, et kasutan suhteliselt vähe suhkrut. Rohkem kärakat, vähem suhkrut.
Kreemi jaoks vahusta kausis munakollased 1spl suhkruga ja eraldi nõus (mina kasutan mingi köögiagregaadiga kaasas olnud mõõteanumat) vahukoor koos 1 spl suhkruga. Lisa munakollastele mascarpone ja sega ühtlaseks kreemiks, viimasena sega juurde vahukoor. Nüüd saad hakata kooki kokku laduma. Võid selle ehitada mingi aluse peale, aga mina kasutan tavaliselt keraamilist kandilist küpsetusnõud (mugav külmkappi toppida), mõnda karpi (kui on vaja tiramisuga pärast kuhugi minna) või antud juhul klaaspurke (müüakse Decoras). Niisuta küpsiseid ükshaaval kohvi ja Amaretto segus - hästi kiirelt, sekund ühelt ja teiselt poolt, et liiga läbi ei vettiks, ning moodusta neist oma kooginõusse ühtlane kiht. Selle peale laota ettevaatlikult kiht kreemi - tõstad lusikaga küpsistele ja määrid spaatliga laiali. Aga VÄGA ettevaatlikult, et küpsiseid laiali ei nühiks. Ja siis uuesti küpsisekiht, siis jälle kreem, siis küpsised ja kõige peale kreem. Sellest kogusest peaks saama ühe ca 22x22cm kolmekihilise koogi või kaks purki + ühe väikse karbitäie, nagu seekord. Puista üle kakaopulbriga ja pane külmkappi. Ajaliselt peaks sobima nii, kui õhtul või öösel enne söömist valmis teha. Ja kui juhtub vabariigi aastapäev olema või lihtsalt rukkililled väga meeldivad, siis puista kõige lõpus veel kuivatatud õisi peale.