Tomatisalat hiidkrevettidega

Mu õde on üks vapustavalt osav, andekas ja mitmekülgne tütarlaps - jah, see jookseb meil perekonnas. Oma loomult oleme väga erinevad - mina olen impulsiivne ja ülevoolav, tema rahulik ja tasakaalukas. Lisaks kellast kellani kontoritööle harrastab mu õde aktiivselt joogat ja meditatsiooni. Viimast õpetas ta ka mulle. Ta seletas pikalt ja põhjalikult, kuidas käivad esiteks ette valmistavad sammud ja kuidas kogu protsess lõpuks välja peaks nägema. Rahutu ja püsimatu, nagu ma olen, aga endalegi üllatuseks olen nüüdseks mitu nädalat vastu pidanud ja (nii õe kui minu enda) veel suuremaks üllatuseks mulle väga meeldib! Töötab ka - nii hea on igat päeva rõõmsa ja rahulikuna alustada. Soovitan kõigile!

Söögitegemisprotsess võib samamoodi olla pikk, rahulik ja kannatlikkust nõudev - nagu ahjus küpsetatud tomatid.

Ühe tomatisalati jaoks läheb vaja:
6 kirsstomatit
2 tavalist väiksemat sorti tomatit
peotäis rooma salatit
mõned hiidkrevetid
seesamiseemneid
seesamiõli
oliiviõli
küüslauku
soola ja pipart

Käitu nii: poolita kirsstomatid, lao ahjuplaadile, piserda oliiviõliga, puista peale purustatud küüslauku ja küpseta ahjus 100 kraadi juures poolteist tundi - jah, see ongi kannatlikkusharjutus. Vaatad läbi klaasi tomateid, neelud käivad, aga enne pooltteist tundi välja võtta ei tohi. Samal ajal tegele millegi muu kasulikuga ja 10 minutit enne tomatite valmimist tee salat valmis. Lao taldrikule rooma salat ja sektoriteks tükeldatud värsked tomatid. Grilli hiidkrevette seesamiõlis umbes 5 minutit, lõpus lisa seesamiseemned. Tõsta krevetid salatile, lisa sinna ka ahjust tulnud tomatid ning maitsesta soola, pipra ja oliiviõliga.

Kuna mu õde on taimetoitlane ja krevette ei söö, siis temal (ja teistel taimetoitlastel) soovitan samasugust tomatisalatit teha näiteks seesamiõli ja -seemnetega grillitud juustu või tofuga.

Veisefilee beurre blanci, kukeseente ja ubadega

Kas oma eksidega peab sõbralikult läbi saama? Või on parem pärast seda, kui armastus otsa saab, kumbki oma teed minna ja unustada, et teine inimene eksisteerib? Või jätkata suhtlemist vanal heal "seks eksiga" meetodil? Minu kogemused ütlevad, et kõik sõltub sellest, mis kahte inimest ühendas. Peaasjalikult seksil põhineva suhte puhul ei oska selle inimesega pärast lahkuminekut enam midagi peale hakata. Kui aga olete eelkõige sõbrad olnud, koos nii nalja ja naeru kui kurbust ja pisaraid jaganud, või isegi enne suhet juba sõbrad olnud, ei ole sinna tagasi minek eriti keeruline. Suured emotsioonid ja mälestus suhte füüsilisest poolest lähevad üle ja jääb ainult sõprus - tõenäoliselt veel parem ja tugevam, kui varem. Ühe minu algul sõbra ja hiljem elukaaslasega käisime mõlemapoolsete sigaduste ja muude kodanike lisatud kuulujuttude pärast suure tüliga lahkumineku läbi ja ei suhelnud teineteisega mitu aastat...kuni selle suveni. Ilmselt mõtlesime mõlemad juba mõnda aega leppimisele, vähemalt mina küll, aga tema oli see julge, kes lõpuks esimesena kontakteerus. Pikemalt mõtlemata olin loomulikult nõus temaga kohtuma ja ei pidanud seda kahetsema. Õhtusöögi, kahe pudeli veini ja mitme tunni nalja ja naeru saatel leppisime ära ja suhtleme senini päris tihti. Hiljuti tegime koos süüa - kuna ta ei ela Eestis, siis leppisime kokku, et täna sööme steiki ja pärast saadame teineteisele pilte. Nummi, eks :) Mis sellest, et teisel pool maakera, aga mul on hea meel, et ta mu elus tagasi on!

Mina tegin veisefileed beurre blanc kastme, kukeseente ja ubadega ning jagasin seda meie ühise armsa sõbrannaga.

Kahe inimese jaoks läheb vaja:
300 g veise sisefileed
peotäis kukeseeni
paar lusikatäit seesamiseemneid
peotäis kollaseid aedube
punast tšillit
küüslauku
peterselli
soola ja pipart
oliiviõli
1 tl seesamiõli
suts võid

Beurre blanc ehk hele võikaste:
1 šalottsibul
2 sl valge veini äädikat
umbes pool klaasi valget veini
100 g võid
soola ja valget pipart

Käitu nii: keeda ube soolaga maitsestatud vees paar minutit. Samal ajal puhasta kukeseened ja pane nad pannile või sisse praadima. Keedetud oad pane oliiviõlisse teisele pannile ning lisa neile tükeldataud tšilli, küüslauk ja petersell. Jälgi aegajalt segades mõlemal pannil toimuvat, maitsesta soola ja pipraga ning kui oad ja kukeseened tunduvad söömisvalmis olevat, tõsta kõrvale serveerimist ootama. Ära unusta kukeseentele vahetult enne tulelt võtmist seesamiseemneid ja paari tilka seesamiõli lisamast! Kastme jaoks tükelda šalottsibul ning pane koos äädika ja veiniga väiksesse potti. Lase keema tõusta, siis alanda kuumust ja lase vaiksel tulel kastmel redutseeruda. Kui alles on jäänud umbes kolmandik, lisa pidevalt segades võikuubikud ning maitsesta soola ja valge pipraga. Kõige viimasena küpseta veisefilee, tükelda viiludeks, serveeri ubade ja kukeseentega ning vala peale beurre blanc.

Kollane karri

Mu sõbrad on väiksed lohakad ja räpased põrsad! Iga kord, kui keegi külas on käinud, saan lisaks nõude pesemisele ka rõõmsalt mööblit küürida - sest iga kord on valged toolid, valge vaip ja valge diivan, või vähemalt üks neist, oma doosi punast veini saanud. Kusjuures kummalisel kombel on veiniplekid otseses seoses sellega, kes külas on käinud - naisinimesed jätavad maha palju väikseid veinitäpikesi, aga meesinimesed lajatavad diivanile punast veini ikka südamest. Ei, ma ei liialda ega mõtle seda välja - viimase paari kuu jooksul olen täpselt kaks korda Vanishi ja muude imevahenditega diivanit küürinud.

Nüüdsest saab minu juures istuda kiletatud diivanil või veini juua ainult vannitoas. Aga väikestele räpastele põrsastele väikest nämmat sealihakarrit võib ikka pakkuda - seda ka muidugi kiletatud toolidel kiletatud laua ääres!

Kollase sealihakarri neljale inimesele saab järgnevatest ainetest:
400 g sea sise- või välisfileed
purk kookospiima
sama suur purgitäis puljongit
1 sibul
3 küüslauguküünt
2 punast tšillit
paarisentimeetrine jupp ingverit
väike tuust värske koriandri varsi (lehed jäta serveerimiseks)
1 tl vürtsköömneid
1 tl kurkumit
pool tl jahvatatud koriandrit
pool tl kaneeli
soola
praadimiseks õli
serveerimiseks riisi, jogurtit ja koriandrilehti

Käitu nii: pruunista kõigepealt kuubikuteks tükeldatud seafilee õlis ja tõsta siis mõneks ajaks kõrvale. Loobi pannile tükeldatud sibul, küüslauk, tšilli, ingver ja koriandrivarred ning lase nõrgal kuumusel maitsetel veidi sõbruneda. Nüüd lisa kõik vürtsid ja sega paar minutit, kuni pasta maitset võtab. Vala juurde kookospiim ja puljong ning kui segu juba keeb, ka liha. Lase vaiksel tulel umbes 45 minutit keeda, kuni karri pakseneb. Serveeri riisi, maitsestamata jogurti ja koriandrilehtedega. 

Seljanka

Kuidas aru saada, et sügis on päriselt kohale jõudnud, ilmad läinud väga külmaks ning on kätte jõudnud aeg ujukad ära pakkida ja kasukad välja otsida? Selle järgi, et kui emale helistad ja küsid, millega ta tegeleb, tuleb vastuseks "koon sokki", "koon salli" või "koon jõulukuusekaunistusi". Külmal ajal ainult soe süda ei soojenda, vaja on ka sooja tuba, soojendavat sööki ja ideaalis ka mõnda soojendavat kodanikku kaissu.

Soojendavate söökide klassik on seljanka. Olen seda palju kordi teinud ja oma retsept on peas, aga tekkis väike sportlik huvi, kuidas ikkagi see päris õige, vana kooli meetod on. Vanaemad oskavad sellistele küsimustele loomulikult une pealt vastata, nii et sain seletuste, instruktsioonide,  kommentaaride ja muude lugude saatel teada, kuidas vanasti seljankat tehti. Need tänapäeva toidublogides ja -portaalides liiklevad seente ja kalade ja ma ei tea millega veel tehtavad kiirvariandid ei kõlba minu meelest kuhugi. Vanaema tarkusele leidsin kinnitust ka raamatust "Valik toiduretsepte" (Kirjastus "Valgus", Tallinn 1966, teine trükk :)) - soovitan kõigil emade ja vanaemade kappidesse kaevuda ja see või mõni sarnane lektüür endale sealt virutada. Puhas kuld! Retsepte ei illustreeri poppide fotograafide tehtud fäänsid "väike hääldamatu nimega amps suurel taldrikul" fotod, söögitegemist pole keeruliseks muudetud ülikeerukate tehnoloogiate ja peenete vidinate kasutamisega, kõik on puhas ja robustne. Lihtne mitte, näiteks jäneseprae tegemine ei alga lausega "osta filee ja võta pakendist välja", vaid "tükelda jänes" - ilma järgnevate juhisteta, sest igaüks teab isegi, kuidas jänest tükeldada. Ilmselgelt.

Seljanka retsept on pärit samast raamatust ja kuna mu vanaema mulle täpselt samamoodi ette luges, siis ilmselt olen raamatu mingil hetkel tema käest virutanud:)

Vaja läheb (sööjate kogust raamatus ei ole):
200 g vasikapraadi
100 g keedetud loomaliha
100 g keedusinki
100 g viinereid
100 g keedetud neeru
2-3 sl võid
2 sibulat
2 sl tomatipüreed
pipart, loorberit, suhkrut, soola
3-4 väikest hapukurki
3 l puljongit
pool sidrunit, hapukoort ja hakitud maitserohelist

Tegemisõpetus kõlab nii: tükeldatud sibul kuumutada võis, veidi hiljem lisada tomatipüree, tükeldatud hapukurgid, maitseained ja hautada koos 5-10 minutit. Valada peale kuum puljong, keeta läbi, lisada tükeldatud liha ja vorst ning kuumutada keemiseni. Lauale andmisel lisada sidrunilõigud, hakitud maitserohelist ja hapukoort.

Mina tegin nii: keetsin vasika- ja loomalihast puljongi. Singi jätsin välja, sest turul oli minu singimuti juures pikk järjekord, kus polnud tahtmist passida ja neerud jätsin välja vanaema soovitusel, kes ütles, et tänapäeva neerud pole enam sellise hea kvaliteediga, nagu vanasti. Kes anatoomiast ühtteist teab, kujutab ette, mispärast. Muude komponentidega käitusin vastavalt targa vanaema ja targa raamatu juhistele, aga ilmselt olen ise ka tark, sest ma olen alati just nii teinud ka.

Muide 1966 aasta tore kokaraamat ei sisalda ainult retsepte - seal on ka pikalt juttu toitumisest üldiselt, erinevate produktide toiteväärtusest ja muud väga asjalikku juttu. Viimase aja üks parim lugemine, soovitan väga!

Taipärased kalakotletid

Mul on perekonnaga tõsiselt vedanud. Ema, isa ja õde on kõik tõsised kokandushuvilised ka. Kõigil on oma lemmikud - ema teeb kooke, küpsiseid ja suviti igasuguseid viguritega hoidiseid. Õde teeb väga hästi igasuguseid pastasid ja taimetoite. Mu isa on kala- ja lihaspets ning ilmselt sealt mu sellesuunaline geen pärit ongi. Perekonnas oleme meie ainukesed, kes jumaldavad böffi ja verist steiki! Kalafännid oleme mõlemad ja kui isa kalal käib, siis saan ikka ka tavaliselt mõne eluka. Viimati sain isa Muhust püütud haugi. Kala fileerimine pole minu jaoks kunagi mingi probleem olnud (isa õpetas loomulikult), aga seekord läks midagi viltu, tekkis ootamatu paanika ja katus sõitis ära. Haug chillis köögis ja mina röökisin teises toas sõbrale telefoni: "Appi! Mu kraanikausis on punnis silmadega haug ja jõllitab mind!" Õnneks oli sõber 5 minuti kaugusel ja tuli aitas mind väikse "hihihii" saatel hädast välja. Piinlik lugu.

Uurisin isa käest, mida tema haugiga teeb. Teadupärast on haugil väga palju luid, nii et isa soovitusel kalafilee koos luudega läbi hakklihamasina ajada, kõik ühtlaseks massiks teha ja segust kalakotlette vorpida tundus briljantse ideena.

Kalakotlettide jaoks läheb vaja:
poole haugi fileed
1 muna
2 tšillikauna
2 vart rohelist sibulat
2 küüslauguküünt
tuust koriandrit
poolest laimist pressitud mahl
4 spl kalakastet
2 spl sojakastet
1 tl pruuni suhkrut
2 spl oliiviõli
paneerimiseks rukkijahu

Salatiks värsket kurki, rohelist sibulat, tšillit ja koriandrit, maitsestatud kalakastme, laimimahla ja sojakastmega ning serveerimiseks maitsestamata jogurtit ja tšillikastet.

Käitu nii:
sega kõik komponendid hakklihamasinat või blenderit kasutades kokku. Vormi armsad väiksed kalakotletid, paneeri rukkijahus ja prae pannil mõlemalt poolt umbes 3 minutit. Samal ajal tükelda salatikomponendid ja sega kõik omavahel kokku. Serveeri kalakotlette kohe pärast küpsetamist värske terava salati ja maheda jogurti-tšillikastmega. Ja võta end järgmiseks kalafileerimiseks kokku!

Hommikusöögi burrito

Kodanik Legendaarne Pidutseja on tagasi. Täiesti ootamatult ja ette hoiatamata. Ma ei tea, kui kauaks ta jääda kavatseb, aga ta väga meeldib mulle! Olin unustanud, kui äge võib olla hommikuni klubides tantsida (jah, mitmuses, sest vähemalt 2 erinevat tuleb öö jooksul läbi joosta) ja sinna vahele erinevaid shotte degusteerida.

Mille ma veel unustanud olin - tantsuklubides kohtab igasuguseid karaktereid, kes tavaliselt ainult ära rääkimise ja hoovi tõmbamise eesmärgil kontakti otsivad. Vana hea romantika on kadunud ja sebimiskunsti ei valda enam keegi, need on asendunud lihtsalt "kas sinu või minu poole?" fraasiga. Hiljuti ründas mind üks meesterahvas, kes alguses tundus päris tore (või arvas seda mu joobeaste), nii et andsin talle oma telefoninumbri. Kuna olin tegelikult just koju minemas, pakkus tüüp, et viib mu taksoga koju. Tasuta kojusõit? Miks mitte! Minu maja juures peatudes ütles kodanik "free ride home", et ta tahaks üles tulla. Enam ei küsita isegi "kas sinu või minu poole?" vaid kärutatakse lihtsalt kohale - vot see on hardcore! Suutsin pärast naerupahvakut "ei" välja pigistada ja lipsasin tuppa. Telefonis jälle üks seltsimees "Ära vasta" juures. Ja hommikul on hiiglasliku hommiku-, või tegelikult pooleldi juba lõunasöögi ajal, millest sõbrannadele rääkida.

Hommikusöögi burrito jaoks läheb vaja: 
1 tortilla
mõned viilud chorizot
2 muna
väike lärakas piima
väike tuust peterselli
soola ja pipart
praadimiseks õli

Serveerimiseks guacamolet ja tomati-rohelise sibula salsat.

Käitu nii:
tee chorizost köögikääridega ribad ja prae need pannil õlis krõbedaks. Vala piimaga lahti klopitud munad chorizoribadele peale, sega kiiresti läbi ja lõpuks lisa petersell. Keera segu tortilla sisse ja küpseta mõned minutih ahjus grillrežiimil, kuni pealispind pruuniks ja crunchiks muutub. Serveeri guacamole ja tomatisalsaga.

Ja muide, "legendaarne pidutseja" ei tähenda non-stop rokkimist ja enda igal reedel nokauti tõmbamist. Lihtsalt selgituseks.

Taipärane salat kalaga

Mulle meeldib meessõprade seltskond tavaliselt rohkem, kui naissõprade oma. Sorry, tüdrukud, lähedasi sõbrannasid ma siinkohal ei mõelnud, vaid üleüldiselt naisterahvaste seltskonda. Naised tahavad taga rääkida, arvustada, suhteid lahata ja samas ei häbene näkku valetada, kui sa oma kleidikeses nagu viiner kiles välja näed. Meeskodanikud seevastu arutavad asju, teevad nalja ja räägivad lugusid. Oma kullakese telefonis surfimisest ma olen juba kirjutanud. Hiljuti kuulsin meeste seltskonnas arutelu koos parastava naeruga, kuidas üks kodanik oli oma sõpra (kutsume teda kodanik Tripiks) Vietami-reisile kaasa kutsunud. Kui kodanik Trip sellest ideest - mitte veel plaanist! - oma girlfriendile (ütleme tema kohta preili Kessu) rääkis, ei tulnud vastuseks kaugeltki mitte heakskiitev õlalepatsutus. Ka mitte pisarameri. Isegi mitte näägutamine. Tuli kole draama ja Kessu lõi Trippi kahvliga! Õnneks olid Kessul nõrgad käed...

Pulkadega söömine on sellest nurgast vaadatuna ohutum...aga samas, pulgaga Vietnami-reisi-idee eest pauk silma saada oleks ka suhteliselt mage...

Kahe taipärase kalasalati jaoks läheb vaja:
kuuendik väiksest kapsast
2 porgandit
mõned lehed rooma salatit
2 vart rohelist sibulat
1 tšillikaun (jäta mõned viilud serveerimiseks)
koriandrivarsi
4 spl kalakastet
ühe laimi mahl
2 valge kala fileed
suts oliiviõli
soola ja pipart
magusat tšillikastet (tuleb poest pudeli sees)
serveerimiseks koriandrilehti ning röstitud maapähkleid ja seesamiseemneid

Käitu nii:
pane pähklid ja seemned kuivale pannile röstima. Samal ajal viiluta kapsas, rooma salat ja tee porgandist juurviljakoorijaga ribad. Tükelda tšilli, sibul ja koriandrivarred ning lisa need salatile. Maitsesta kalakastme ja laimimahlaga ning sega korralikult läbi. Nüüd kalla röstitud pähklid ja seemned pannilt maha, vala sinna oliiviõli ja prae kala paar minutit kummaltki poolt. Maitsesta soola ja pipraga ning vala peale tubli lärakas tšillikastet. Tõsta kala salatile, puista peale tšillit, koriandrilehti, maapähkleid ja seesamiseemneid ning söö kohe ära! Pulkadega!