Seenerisotto

Öeldakse, et mehed jäävad igavesti lasteks. Aga miks naised mitte? Oma sisemist last ei tohiks soost hoolimata mitte keegi ära kaotada, sest mis on elu ilma nalja ja naeruta? Nukker oleks. Kõik mu sõbrad on intelligentsed, osavad, edukad ja ilusad inimesed, kes siiski iialgi väiksele koerusele "ei" ei ütle. Selle pärast ma neid armastangi.

Teisel pool meid edukaid, ilusaid ja naljakaid on inimesed, kes ongi reaalselt lapsed - need on need noored poisid, kellega ma preili Kätlini õpetavatest, hoiatavatest ja kurjadest sõnadest hoolimata sõbrustama kipun. Lõpuks pean alati tunnistama, et kõik lõppes sama kiiresti, kui algas, järjekordne 24-aastane ei saa iialgi olla üks minu kümnest lähedasemast inimesest ning tunda kergendust, et kõik läks tegelikult hästi ja Kätlin saab mu üle jälle uhke olla. Aga mis on erinevus kahekümneneljaste ja kolmekümneste vahel? Iseloomuomadusi, nagu emotsionaalsus või impulsiivsus, ei saa vanuse arvele veeretada, need on ja jäävad, parimal juhul õpid neid kontrollima. Mis vanuse ja kogemustega lisandub, on hoolivus, teistega arvestamine ja lubaduste täitmine. Kolmekünesed ei tee trikke, nagu telefonikõnele mitte vastamine ja hiljem mitte tagasi helistamine või kohtumiste kokku leppimine ja sel ajal mitte välja ilmumine ning järgnevatele küsivatele kõnedele ja sms-idele mitte vastamine. Ühe erandiga - kui lõunale kutsud ja seenerisottot teed, on lapsukesed nagu naksti kohal.

Kahe inimese seenerisottoks läheb vaja:
suur peotäis metsaseente segu (mina sain vanaema käest)
veel suurem peotäis kukeseeni
pool sibulat
1 küüsluguküüs
väike tuust värsket tüümiani
100 g riisi
lärakas valget veini
kanapuljongit (kas kontsentraadi või kuubiku kujul, või kui on aega ja tahet, keeda ise)
suts oliiviõli
poole sidruni mahl
soola ja valget pipart
parmesani

Käitu nii:
loobi seened pannile ja prae mõõdukal kuumusel, kuni nad vee välja higistavad. Nüüd lisa oliiviõli, sibul, küüslauk  ja tüümianilehed ning prae mõned minutid, seejärel lisa riis. Ära kuumusega üle pinguta! Me ei taha ju praetud riisi ega praetud sibulat, vaid mõnusalt küpsenud komponente. Kui sibul ja riis tunduvad vaatlusel ilusad ja kergelt läbipaistvad, on aeg kuumust tõsta ja valada hulka vein - ära koonerda, kergelt veinine maitse sobib seentega nagu Kati karuga! Keeda kärakas välja ja hakka vähehaaval puljongit lisama. Sega aegajalt ja vala iga kord puljongit juurde, kui risotto hakkab paksenema (riis on päris janune). Umbes 20 minuti pärast peaks riis pehme ja seega risotto valmis olema. Maitsesta soola ja valge pipraga, vääna sidrunist mahl sekka ning sega pidevalt segades juurde peotäis riivitud paresani.

Serveeri tüümianilehekestega ja kulista kõrvale risottost üle jäänud valget veini. Ja mängi edaspidi ainult omavanustega!