Pardisalat

Vana tõde on, et kohalikud ei ole oma linna vaatamisväärsustega absoluutselt kursis. Mis on minu meelest täiesti loogiline - miks peaks turisti tegema kohas, kus sa suurema osa ajast töötad, teise poole magad ja mõnikord harva jõuad restorani või veinikasse? Ma ei tea ei enda ega sõprade puhul ühtegi juhust, kui keegi oleks nädalavahetust vanalinnas jalutades veetnud! Aga lõpuks, pärast kümmet aastat siin elamist, olen ma tänu oma turistist sõbrale Tallinna vanalinna täiesti selgeks saanud! Jalutasime suuremad populaarsed ja väiksemad natuke kahtlased tänavad kõik läbi, minu tingimusel, et see tuleb ühildada minu tööga (detaile võin huvilistele jagada meili või telefoni teel :))

Vanalinna ühe väikse tänava lõpust leidsime veinimuuseumi, täpse nimega Eesti Joogikultuuri Muuseum. Sadasime sisse ja esimesest hetkest alates olime mõlemad täiesti võlutud! Juba sealne aura on kuidagi maagiline, nagu oleks sisenenud mingisse teise, võlumaailma. Ees ei oodanud meid igavleva näoga klinditeenindaja "tehke kiiresti, saan Facebooki tagasi minna" olekuga, vaid armas tütarlaps, kes esiteks pakkus veini (minu meelest toimib alati ja igal pool "vein kätte, siis vaatame edasi" lähenemine kõige paremini!) ning edasi rääkis põhjalikult, ja meie läbisegi loobitud küsimustest häirimata, selle koha ajaloost, asutajatest ja praegusel kujul tegutsemisest. Ekskursioon ja erinevate veinide degusteerimine käis kogu protsessi juurde. Edasi läheb vaatab igaüks ise ja ostab veini ka kaasa! Koht, mis minu ja mu sõbra jalust niitis, on see: http://www.matiesen.ee/

Roosa vein on kevade alguse kohustuslik osa ja sobib terrassihooaja avamise juurde ideaalselt. Veinimuuseumis saada olev roosa vein on kaugel nendest kaubanduskeskuste omadest, mida vähemalt mina kevadeti jooma olen harjunud. Ei taha kellegi esmaemotsiooni kallutada ja ma pole just veiniteadlane ka, nii et jällegi - igaüks läheb vaatab ja maitseb ise!

Roosa veini parim sõber on part!

Kahe pardifileesalati jaoks läheb vaja:
2 pardifileed
peotäis erinevaid salatilehti
4 redist
mõned minisparglid
väike võikuubik
1 granaatõuna mahl ja seemned
mõned vaarikad
oliiviõli
balsamicot
soola ja pipart

Käitu nii: tee pardifileede nahaga pooltele sisselõiked ja pane nad, nahaga pool all, pannile keskmisele kuumusele küpsema. Õli ei ole vaja panna, sest part ise higistab päris palju rasva välja. Prae kummaltki poolt umbes 3 minutit. Samal ajal kuumuta teisel pannil või, lisa sinna sparglid, pooleteist minuti pärast poolitatud redised ning umbes kümne sekundi pärast võta segu kiiresti tulelt ära. Ma tean, võis kuumutatud redis kõlab nagu keedetud porgand, mitte just kõige apetiitsemalt, aga on tegelikult ülihea, soovitan proovida! Valmis pardifileed tõsta mõneks ajaks rahunema. Samal ajal saad kokku segada salatilehtedest, sparglist ja redistest salati. Sinna peale tõsta viilutatud pardifilee ja vala üle kastmega - selleks sega kokku püreestatud vaarikad, granaatõunamahl, balsamico ja oliiviõli. Vaarikate kogusega ole kergelt ettevaatlik ja pane pigem vähem, kui rohkem - see ei ole dessert, vaarikas on vaid õrna maitse andmiseks! Maitsesta salat soola ja pipraga ning puista peale granaatõunaseemned. Kõrvale sobib loomulikult roosa vein!