Kes veel juhuslikult ei tea, siis sel ajal, kui ma ei õgi või trenni ei tee, disainin kardinaid. Inimesed on, nagu ikka, ühest äärmusest teise, ja samamoodi kardinaid tahtvad kliendid. Ninatarkadest, vingujatest ja ennast tühjaks karjuda tahtvatest eksemplaridest ei taha rääkida, aga mõni inimene on nii tore, et jääb meelde. Ühel laupäeval tuli meeskodanik, suur-suur meeskodanik, kinnisvaramaakler, nagu hiljem selgus, seega kahe sekundi jooksul selge, et polnud suu peale kukkunud, ja teadustas: "Vaja näidiskorterisse kardinaid! Kui kiiresti saab? Eile oli vaja!" Vastasin, et muidu kaks nädalat, aga kui õmblejale šampust tuua, saab ilmselt kiiremini. Kulusid kahe päeva jooksul päris mitmed tunnid, aga saime hinnapakkumise tehtud, õmbleja lubas valmis teha "peaaegu eilseks" ja kodanik kinnisvaramaakler lubas tänutäheks mullijooki tuua. Tehing peaaegu tehtud, mõõtsin veel viimast kardinapaela ja läks lõpuks rahajutuks ka. Kinnisvarainimese naine ütles, et mees maksab ja lisas muigega, et ta pole kohanud ühtegi naist, kes mehe käest raha ei küsiks. Panin hetkeks käärid käest ja ütlesin siira näoga: "Mina..." Vaikus. Mõlemad lõpetasid telefonide näppimise ja vaatasid arusaamatute nägudega mulle otsa. Enne, kui ma jõudsin selgituseks öelda, et mul polegi meest, seega pole kelle käest raha küsida, sai terava keelega kinnisvarakodanik jaole: "Sest sul on iga nädal uus mees, jah?!?" Hetk hiljem püüdis oma sõnavõttu pehmendada: "Ega sa ju ei solvunud, kullake?" Meest sõnast, härga sarvist - pärast kahte puhkepäeva oli vahepeal mulle tööle toodud Lambrusco:) Mulle meeldivad inimesed, ja eriti mehed, kes sõna peavad! Jõin ära ka. Maitses väga hästi. Nagu arooniasiider:)
Tööl on keeruline see, et lõunasöögivalikud on piiratud. Üle tee on linna parim burgerikoht, nagu räägitakse - korra olen käinud ka, isaga, ja tõesti oli väga hea! Aga veeda kuu aja jooksul iga päev lõuna burgerisööklas ja kuu ajaga näed garanteeritult välja nagu käppadega pall! Teiseks valikuks on Selveri köök või teisel korrusel asuv kohvik....kus samuti on Selveri köök! Seega mitte eriti atraktiivne ja 99% tööpäevadest võtan lõunasöögi tööle kaasa. Kana-avokaadosalat on karbisöökidest üks mu lemmikutest!
Ühe salati jaoks
läheb vaja:
keedetud ja tükkideks rebitud kanafileed (keeda soola ja loorberilehtedega maitsestatud vees umbes pool tundi)
poolt avokaadot
väikest juppi kurki
mõnd maasikat
veidi rukolat
veidi nurmenukulehti (emps metsast korjas:))
ühte keedetud muna
Kastme jaoks:
sinepit
sidrunimahla
oliiviõli
mett
soola ja pipart
Käitu nii: kõik on väga lihtne, nagu salatite puhul ikka - keeda kana ja muna, jahuta maha, ülejäänud koostisosad pese, koori ja tükelda, vispelda kokku salatikaste, sega salatiga kokku, puista peale musta pipart ja söö kohe ära! Lambruscoga, kui parajasti tööl ei ole :)
No comments:
Post a Comment