Wednesday, May 6, 2015

Nelja juustu ravioolid basiilikuga

Ma olen päris mitu õhtusöögipidu korraldanud. Kes on käinud, need teavad, kuidas asjad käivad - panen paika kuupäeva, saadan kutsed ja menüü ning valitud päeval saab osalev seltskond kolmekäigulise menüü sisse kühveldada. Millegipärast saan söömapidude vahele jääval ajal kirju stiilis "miks sa külla ei kutsu?", "millal järgmine õhtusöök toimub?", "mida järgmine kord süüa saab?", "mis sa isutad siin oma fotodega?", aga kui reaalseks ürituseks läheb, pole kirjutajaid kusagil. Viisakamad kodanikud annavad aegsasti märku, et on samal kuupäeval juba mujale end ära lubanud, aga juhtub ka seda, et päev kuni mõned tunnid enne saan sõnumi: "Sorry, ma ikka ei jõua." Aga kuidas siis teha nii, et kõigil hea oleks? Milleks viriseda, kui end kohale vedada ei suuda? Sõbranna (kutsume teda preili Käbisnäksiks), kes mitte ühelegi söögipeole pole jõudnud, võttis nüüd ise initsiatiivi: "Pole sind nii ammu näinud! Sööme lõunat koos mingi päev?" Armas. Saatsin vastu sõnumi päeva- ja kellaajavõimalustega, kaks varianti võimalikust lõunasöögist ja asjad, mida noor daam tuua võiks. See ei tähenda nüüd muidugi, et kõik peaksidki nii tegema hakkama. Tulge ikka siis, kui ette planeeritud ja -hoiatatud õhtusöögipidu on! Preili valis kahest pakutust nelja juustu ravioolid basiilikuga tomatikastmes.

  
Ravioolitaigna jaoks vajad (sellest saab neli suuremat kuni kuus väiksemat portsjonit):
300 g jahu
3 muna
2 spl õli
väikest tuusti basiilikut
veidi soola
vett

Juustutäidise jaoks vajad:
mozzarellat
parmesani
ricottat
pecorinot
muskaatpähklit
soola
ühte muna

Tomatikastme jaoks vajad:
ühte purki kooritud tomateid (muide, ma puhtalt harjumusest kirjutan alati retseptidesse "purustatud tomatid", sest minu meelest kasutavad kõik purgitomatite puhul alati just seda terminit, aga ise ostan tegelikult alati kooritud tomateid:))
klaasi punast veini (jah, tavaliselt kasutatakse valget, aga mulle tundub, et punasega saab intensiivsema maitsega kastme ja valget mul peaaegu mitte kunagi kodus ei ole ka)
nelja küünt küüslauku
basiilikuvarsi (lehed jäta serveerimiseks)
kahte väikest peperoncinot (minule tõi ema Portugalist ja millalgi varem sõbranna Itaaliast, muidu saab neid ilmselt erinevatest gurmee-, teema- või vürtspoodidest, aga tavaline tšillipipar sobib ka)
1 tl pruuni suhkrut
väikest lärakat palsamiäädikat
oliiviõli
veidi soola

Serveerimiseks vajad:
basiilikulehti
parmesani

Käitu nii:
alusta ravioolitaignast - purusta basiilik saumikseriga ja tõsta hetkeks kõrvale. Vala lauale jahu, tee keskele süvend, vala sinna munad, sool, õli ja purustatud basiilik ning hakka keskelt alustades vaikselt segama, natukesehaaval jahu sisse segama hakates. Pane taignapall pooleks tunniks toidukilesse mässituna külmkappi. Nüüd hakka tomatikastet tegema - tükelda basiilikuvarred, küüslauk, peperoncinod ja lase oliiviõlis vaiksel kuumusel mõned minutid küpseda. Vala juurde tomatid, vein, palsamiäädikas, maitsesta soola ja suhkruga ning keeda vaiksel tulel umbes pool tundi, kuni tomatikaste on mõnusa kreemja konsistentsi saanud. Võid ka alguses valada maitseainetele veini ja alkoholi välja keeta, aga minu meelest pole see vajalik, mulle näiteks meeldib selline õrnalt veinine lõhn ja maitse. Sega aegajalt ja tee tomateid veidi väiksemateks tükkideks. Kastme keemise ajal tee valmis ravioolid. Sega täidise jaoks kokku juustud ning maitsesta muskaatpähkli ja soolaga. Juustusid doseeri nii, et mozzarellat ja ricottat umbes 2/3 ning parmesani ja pecorinot 1/3. Rulli taigen lauale laiali, tee sellest joogiklaasi, tassi või spetsiaalse vormiga ringid, pane keskele lusikatäis juustutäidist, määri ääred lahtiklopitud munaga, aseta peale teine taignaring ja vajuta ääred õrnad kinni. Keeda soola ja loorberilehtedega maitsestatud vees umbes kümme minutit (või veidi vähem, hinda silma ja lõhna järgi). Serveerimisel tõsta ravioolidele tomatikastet ning puista peale basiilikulehti ja parmesanilaaste.

1 comment:

  1. Nii hea, kui on täpne valmistamisõpetus, aga parem oleks ikka, kui keegi ravioolid valmis teeks. Pole kunagi katsetada julgenud.

    ReplyDelete