Nälg

Kuna käimas on programm "rannakeha 2013", siis motiveeritult ja teemasse süvenenult meenuvad eelnevate samasuguste programmide raames tehtud trikid. Miks ma ütlen programm ja mitte võistlus, sest võistlemine käib iseendaga. Kellegagi koos iga päev kõhulihaseid võrrelda oleks ilmselt motiveerivam, nii et sooviavaldused võib mulle postkasti saata. Seiklejatel mitte tülitada.

Tegelikkuses ei ole tegu siiski näljaga, vaid kahepäevase puhastava porrulaugudieediga. See on pärit raamatust "Prantslannad ei lähe paksuks" ja töötab võluväel! Mitte nagu need teised "imedieedid", mida reklaamitakse lausetega à la "kaota 5 kg nädalas", aga unustatakse lisada, et selleks peab massi, millest kaotada, olema 200 kg.

Porrulaugukuur kestab kaks päeva. Varu endale mõned porrulaugud ja samaväärne kogus tahtejõudu. Viiluta porrulaugud ja keeda suures koguses vees umbes 20 minutit. Vala vedelik ära (edaspidi kutsume seda viisakalt porrulaugumahlaks), aga mitte kraanikausist alla - seda hakkad hiljem jooma. Kahe järgneva päeva jooksul lürbidki porrulaugumahla ja kui nälg peale tuleb, siis lubad endale väikse portsu keedetud porrulauku, mida võid oliiviõli, sidrunimahla, soola ja pipraga maitsestada. Lihtne!

Tugevat trenni ma ei soovita ette võtta, selleks ei jätku ilmselt piisavalt energiat, aga väike jalutuskäik kummalgi päeval mõjub väga hästi. Teisel päeval võib kerge peavalu rünnata, nii et mõistlik on eelnevalt vastavaid tablette varuda. Lõpuks hakkab porrulauk ikka väga vastu, olgem ausad - nii et kui tunned, et tahtejõud võib su maha jätta, siis loe parem päev lõppenuks ja mine varakult magama (kui juba tablettide varumiseks läks, siis võta und soodustavad  igaks juhuks ka).

Pärast kahte dieedipäeva tunned end imeliselt, keha on puhanud ja tõenäoliselt ka natuke oma massist kaotanud ning hommikusöök maitseb taevalikult! Ühe päeva soovitan toidu valiku ja doseerimisega veel ettevaatlik olla ja pigem kergemaid valikuid teha - seega steigi ja veiniga ära päeva alusta!

Dieedipäevadest üle jäänud porrulaugud võid hiljem näiteks püreesupi tegemiseks ära kasutada.

Milleks ma valmis ei olnud - tõsised sotsiaalsed ahvatlused! Lähiminevikust ei meenu ühtegi täiesti suvalist teisipäeva, isegi mitte ühtegi nädalavahetust, mil oleks uksest ja aknast sadanud erinevaid kutseid lõunale minekust kuni õhtuse veini ja jalgpallini välja. Neile "ei" öelda (ja minu ebaharilikust antisotsiaalsusest jahmunud kodanike aktiivsetele veenmiskõnedele vastuseks seda mitu korda teha) oli VÄGA raske! Kujutan ette, et sama tunne, mis paraneval alkohoolikul... Parem, kui asi seda väärt oleks...