Siinkohal tervitan kõiki hädapätakatest mehi - head naistepäeva ja pange ometi ükskord püksid jalga!!!
Neljapäeval kell 2 maandusime Tommi Grilli. Mõlemad Kaidiga olime kahtlustavate nägudega ja kui üks lõpuks söandas teema üles võtta, siis selgus, et mäletasime seda sööklat aastatetagusest ajast kui vapramate kogunemiskohta pärast öiseid pidustusi. Kas see oli heast tujust või ilusast ilmast, aga tegelikkuses oli pilt hoopis teine! Sööklamõõdu andis Tommi jätkuvalt välja, aga kohal ei olnud ümbruskonna jotad, kes oma naisi häälekalt taga räägivad, vaid samamoodi lõunale tulnud korralikud kontorirotid. Hinnad on seal ülisoodsad ja tellimusest kuni söögi saamiseni läks umbes viis minutit. Päriselt! Ja tegemist ei olnud kiiresti valmis visatava pläustiga nimega "päevapraad".
Mida me sõime? Pardisalatit ja Waldorfi salatit kanaga. Olen paremaid salateid saanud, aga hinna, kiiruse ja mugavuse mõttes...tore amps. Ja siiiiiis....saabus Lauri. Minu hea-tuju-Kaidi kiljus kohe, et nii ilus ilm on ja nii hea tuju on...ja nüüd tahaks veel ühte head siidrit! Klassik nimega "meest sõnast, härga sarvist" ja Lauri saabus kaks minutit hiljem siidritega. Varajane naistepäevaüllatus, või mis?:) Tuju läks veel paremaks, nurrusime oma tunniajase lõuna lõpuni ja pärastine tööpäev oli juba iisibriisi!
Mida sellest järeldada? Esiteks - sööklaid (nagu ka midagi muud) ei tohiks hinnata eelarvamuste ega kuulujuttude järgi ning kõik uus tuleb järele proovida, enne kui sõna võtta. Teiseks - kõik mehed ei ole sitapead, mõned oskavad tõesti soove vihjetest välja lugeda. Head naistepäeva!
No comments:
Post a Comment